Eesti uudised

9. MAI VETERAN: kui meie poleks võitnud, siis eesti keelt siin ei räägitaks (223)

Denes Kattago, 9. mai 2017, 14:04
95-aastane erupolkovnikFoto: Tiina Kõrtsini
Traditsiooniliselt kogunevad valdavalt muukeelsed aktivistid 9. mail Tallinna kaitseväe kalmistule, kus nad tähistavad kärarikkalt Punaarmee võitu Hitleri-Saksamaa üle. "Hurraa-hurraa!" kaikus rahvast umbes surnuaial.

Filtri tee äärde püstitatud DJ-telgist kostus ka sõjaaegseid šlaagreid. See ongi punaveteranide peamine 9. mai peopaik Eestis. Koos pronkssõduri minemaviimisega tõrjuti nad kesklinnast bussijaama tagusele alale. Kõige kõvemini pulseeris võidupüha pidu nagu ikka pronkssõdur Aljoša esisel platsil, kus oli silmata ka 90. eluaasta verstaposti ületanud veterane, keda tervitati eriti võimsate hurraahüüetega. Monumendi ees kõrgusid lillesülemid, oma delegatsioonid olid kohale saatnud nii Venemaa kui Valgevene suursaatkonnad.

Valgevene suursaatkonna delegatsioonFoto: Tiina Kõrtsini

Kuigi publik oli valdavalt pensioniealine, oli silmata ka keskeas inimesi, kes olid oma lapsed kaasa võtnud. Lisaks vaat, et kohustuslikule kaardiväe musta-oranžile lindile, olid julgemad ka end punasümboolikaga ehtinud. Samuti oli näha ka mundritesse riietatud lapsi, kes jagasid intervjuusid, mis tundus eriti veider.

AuvahtkondFoto: Tiina Kõrtsini

Rahva seas kõndis ringi Pronksiööl kuulsaks saanud Öise Vahtkonna aktivist Maksim Reva, kes oli tänase päeva puhul tõmmanud selga Teise maailmasõja-aegse Nõukogude õhuväe vanemleitnandi mundri ja kamandas 20. eluaastates mundris auvahtkondlasi. Teatavasti on kremlimeelsete võidupüha ajal Aljoša ees noortest aktivistides auvahtkond, mida siis ka pidulikkusega vahetatakse. Vestlusest meediaga noored ja Reva keeldusid.

Libaleitnant Maksim RevaFoto: Tiina Kõrtsini

Samal teemal

Õhtulehel õnnestus vestelda mitme veteraniga, kelles vanim oli 95-aastane. Nagu ikka, rõõmustasid reipad vanahärrad tänase tähtpäeva üle ja selle üle, et nooremad pole seda sõda unustanud, mida ei tohikski teha. "Ma tegin läbi sõja Stalingradist (nüüd Volgograd - toim.) kuni Austria Alpideni, sain kolm korda haavata. Kui meie poleks võitnud, siis Hitler oleks kõiki meid orjastanud ja ka eesti keelt siin praegu ei räägitaks," on polkovnikuõlakutega sõbralik veteran oma tões veendunud.

Kalmistu väravate ees oli 50. eluaastates saaremaise kõnepruugiga eesti mees, kes kandis Nõukogude õhudessantväe mundrit ja Afganistani sõja medalit. "See pidid nii olema. Fašism tuleb hävitada. Mitu miljonit inimest hukkus selles sõjas. Vahepeal oli ka külm sõda. Elu on näidanud seda, et sõjas on nii kaotajad kui võitjad," sõnas ta ja lubas õhtul laste ja lastelastega tagasi tulla.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee