Maailm

Emmanuel Macron saab oma valdusesse tuumakohvri (9)

Aadu Hiietamm, 9. mai 2017, 04:00
UUS JA VANA: Pühapäeval Prantsusmaa presidendiks valitud Emmanuel Macron (vasakul) võtab ameti seniselt riigipealt Francois Hollande’ilt (paremal) üle 14. mail.Foto: AFP / Scanpix
Prantsusmaa presidendiks valitud Emmanuel Macron astub ametisse pühapäeval, 14. mail, ja temast saab Euroopa Liidu kõige suurema võimuga riigijuht.

Pühapäeval korraldatud presidendivalimiste teises voorus kogus paremliberaal Emmanuel Macron 66,1%, tema vastaskandidaat paremäärmuslikust Rahvusrindest Marine Le Pen 33,9% valijate häältest. Esimapilgul tundub Macroni võit mäekõrgune, kuid Marine Le Penile andis hääle koguni 11,5 miljonit valijat. Võrreldes 2002. aastaga, kui presidendivalimiste teise vooru jõudis Marine Le Peni isa Jean-Marine Le Pen, on Rahvusrinde toetajate arv kasvanud kaks korda. See tähendab, et Prantsusmaa ajaloo noorimal presidendil lasub tohutu koormus. Kui Macron peaks riigijuhina läbi kukkuma, siis ei ole välistatud, et järgmistel valimistel viie aasta pärast võidab Marine Le Pen.

Samal teemal

39aastasest Emmanuel Macronist saab tänu 1958. aastast pärit Prantsusmaa viienda vabariigi põhiseadusele kõige suurema võimuga riigipea terves Euroopa Liidus. Ta tohib sõdureid saata välismissioonidele, ning alles siis, kui need venivad neljast kuust pikemaks, on vaja ka parlamendi nõusolekut. Emmanuel Macron saab oma valdusesse ka nõndanimetatud tuumakohvri, mille abil antakse vajadusel käsk Prantsusmaa tuumarelva kasutamiseks. Kuigi täpseid arve tuumarelvade hulga kohta pole, peaks Prantsusmaa tuumaarsenalis olema ligemale 300 lõhkepead. See arv jääb alla vaid USA-le, Venemaale ja Hiinale.

Macron nimetab ametisse peaministri ja viimase ettepanekul ka ministrid. Ta hakkab juhtima valitsusistungeid. Kui president peab vajalikuks, siis tohib ta parlamendi laiali saata ja uued valimised välja kuulutada.

Alates 2002. aastast peetakse Prantsusmaal presidendivalimiste järel ka parlamendivalimised ning sest saati on prantslased valinud nõnda, et uus president saab enda taha ka parlamendienamuse. Tänavused parlamendivalimised on 11. ja 18. juunil. Uue presidendi olukorra teeb keerulisemaks tõsiasi, et tema juhitav liikumine En Marche! asutati alles mullu aprillis ega ole varem parlamendivalimistel osalenud. Seetõttu ei saa En Marche! veel riigilt raha. Liikmete arv on siiski tõusnud üle 250 000 ja kandidaadid seatakse üles kõigis 577 valimisringkonnas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee