Maailm

Valikuvõimaluseta: prantslased valisid kahest halvast parema (3)

Tõnis Erilaid, 8. mai 2017, 04:00
Emmanuel Macroni Foto: AFP / Scanpix
Eilse valimispäeva hommikul sadas Pariisis tihedat vihma ja vaevalt oli see järele andnud, kui oligi esimene skandaal käes: politsei ajas turistid ja muidu huvilised Louvre’i siseõuelt minema. Seal kavatses Emmanuel Macron õhtul oma võidupidu pidada.

Pommikoer toodi ajakirjanike telgi juures vedelevat kahtlast kotti uurima. Koos turistidega aeti minema ka ümmarguselt 300 ajakirjanikku, kes valimisi kajastasid. Pomm see ei olnud, sest varsti lubati inimestel tagasi tulla. Teise skandaali korraldasid hommikul FEMENi aktivistid, kes ronisid poolpaljalt, nagu neil tavaks, kirikut katvatele tellingutele ja riputasid sinna Marine Le Peni vastase loosungi Henin-Beaumont’i väikelinnas Põhja-Prantsusmaal, kus presidendikandidaat hääletama pidi. Kell 11, kui Le Pen linnapea saatel kohale ilmus, olid paljad naised juba kas vahistatud või minema aetud. Plakatitki polnud enam Marine Le Peni meelerahu häirimas.

Samal teemal

Esimesed teated kinnitasid, et seekord on valimas käinud märksa vähem inimesi kui esimeses hääletusvoorus ja ka eelmistel presidendivalimistel 2012. aastal.

See on ka mõistetav ühelt poolt seetõttu, et valimised on tehtud Prantsuse kodanikele päris raskeks. Juba eelmise aastanumbri sees pidid nad teatama, kas kavatsevad valida. Mingit eelhääletust ei olnud ja eile pidid kõik minema täpselt sellesse valimisjaoskonda, mis neile elukoha järgi määratud. Kes ihkas nädalalõpuks suvilasse või koguni puhkusele sõita, pidi kõik muud tegemised katki jätma ja valima kiirustama.

Kuna paljud rääkisid ajakirjanikele, et kuigi nad lähevad valimisjaoskonda, aga kavatsevad hääletuskasti visata tühja ümbriku, siis võib nende kõigi vastu hääletajate hulka lugeda ka selle osa inimesi, kes jäi endale sobivat kandidaati leidmata hoopis koju.

Kahest halvast – Macron!

Ajakirjanikud küsitlesid valimisjaoskondadest väljuvaid inimesi ja kuulsid enamasti, et oldi Emmanul Macroni poolt. "Ma tean, et üsna palju on neid, kes annavad talle hääle ainult seepärast, et Le Pen võimule ei pääseks. Loodetavasti suudab ta siiski edaspidi ka nendega läbi saada," ütles Adeline.

Noor Macron suudab ehk aidata noori, kelle seas on töötus ülimalt suur.

Tegelikult on Macroni edu üllatus peaaegu kõigile tema konkurentidele. "Ma ei usu eales, et prantslased annavad oma saatuse inimese kätte, kellel ei ole mingit poliitilist kogemust," nähvas valimiskampaania alguses Francois Fillon.

Kuid Macron suutis kiiresti luua teda toetava ja valdavalt energilisi noori koondava liikumise EN Marche!, kindel favoriit olnud Fillon langes skandaalidesse, kui ajakirjandus paljastas, et ta oli oma naisele riigirahast kopsakat palka maksnud ja väitnud, et abikaasa tegutseb tema nõunikuna. Paraku tunnistas naine kohe Inglise ajakirjanikele, et pole päevagi nõunikutööd teinud ja sellega Filloni võimalused ka lõppesid. Ja kui nüüd jäi tema vastaseks vaid Le Pen, kellel pole vähimatki toetust näiteks Prantsuse kodanikeks saanud endiste pagulaste või nende järeltulijate hulgas ja kelle vastu on ka keskklass, siis oli Macronil võit juba sama hästi kui taskus.

Jäi üle ainult tulemus ära oodata.

Taas Vene häkkerid

Lausa viimastel minutitel enne seda, kui reede keskööl saabus valimisrahu ja enam mingit propagandat ei tohtinud teha, teatas Macroni valimisstaap, et häkkerid on viinud tema toetajate internetilehekülgedelt ja e-postist üheksa gigabaiti materjali. Need olid üsna pea Wiki Leaksi käsutuses ja kõigile kättesaadavad, kuigi Macroni staabi kinnitusel oli ehtsate materjalide sekka pandud ka võltsi. Lähemalt kommenteerida nad enam ei saanud ja valimiskomisjon hoiatas ka Prantsuse ajakirjandust, et varastatud materjalide avalikustamine võib tuua kohtutee.

Internetijulgeoleku eksperdid olid juba ammu Macroni meeskonda hoiatanud, et häkkerid tunnevad nende vastu huvi, kuid ilmselt ei võetud mitte midagi ette pahalaste tõkestamiseks.

Emmanuel Macron süüdistab häkkerluses Venemaad ja WikiLeaks teatas, et sissemurdja – vähemalt üks paljude seast – on kindlasti venelane, FSBga seotud firma Evrika töötaja Georgi Petrovitš Roška. WikiLeaksi andmeil on mehel litsents, kaitsmaks Venemaa riigisaladusi.

Emmanuel Macroni Foto: AFP / Scanpix

President valitud, mis edasi?

Eile saabusid valimiskokkuvõtted, mis tuginesid 250 selleks valitud valimisjaoskonna tulemustele, kohe pärast viimaste jaoskondade sulgemist Eesti aja järgi kell üheksa õhtul. Prantslased valisid etteaimatult presidendiks 39aastase Emmanuel Macroni, kes kogus 65 protsenti häältest. Le Peni puhul oli õieti tähtis vaid see, kui palju ennustavad tema poolt antud hääled Rahvusrinde toetust juunis peetavatel parlamendi-valimistel. Esimene voor on 11., teine 18. juunil.

Praeguse presidendi Francois Hollande ametist lahkumise tärmin on 14. mai, järelikult tuleb uus president enne seda tööle saada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee