Eesti uudised

Mida teha, kui akna taga luusib droon?

MMS-i promoja Janika Veski: mind luurati drooniga (87)

Geidi Raud, 7. mai 2017, 15:28
Kloordioksiidi ravimina propageerimisega avalikkuse tähelepanu pälvinud Janika Veski vaatas sellel nädalal oma koduaknast välja ja nägi seal lendamas drooni, mille kaamera filmis tema maja: tegu oli "Kuuuurija" saate mehitamata lennuriistaga.

Saate autor Katrin Lust on juba seitse kuud uurinud, kuidas Janika Veski soetas endale võileiva hinna eest maja. "Tegime Pirital sellest kinnistust droonivõtteid, et televaataja saaks paremini aru, kus see kinnistu asub ja miks ta nii kallis on," selgitas ta. Võtted tehtud, lahkus Lust Piritalt, kuid tema kaastöötajad jäid veel võttekohale drooni kokku pakkima, kui jalgrattal ilmus välja Janika Veski.

Samal teemal

"Kuuuurija" režissöör Alar Niilov meenutab, et naine oli silmanähtavalt ärritunud ja nimetas droonikaameraga filmimist Masti tänava kohal rünnakuks tema vastu. "Ja teda olevat häirinud droonimees koguni füüsiliselt," ütleb Niilov. Lust ütleb, et Veski olla tänaval karjuma hakanud, et saatetiim teda ründab ja kutsunud autoga mööda sõitnud naabruskonna elanikke appi.

Filmis kodu

Saatetiim jäädvustas ootamatu kohtumise Veskiga ka videosse. Veski kaebab, et kui ta tahtis teha droonilennutajate autonumbrist pilti, hakkasid filmimehed teda takistama. Saatetiim eitab asja. Veski ütles "Kuuuurija" tiimile, et neil pole mingit õigust tema kodumaja kohal drooniga filmida, mispeale teatasid filmimehed talle, et tema kodu kohal ei lennatudki, vaid tema kodutänavas. Veski aga kinnitas, et nägi drooni ka enda koduaias.

"Kui hakkasin 3. mail lapsele lasteaeda järele sõitma, kuulsin majast väljudes vaikset suminat. Üles vaadates märkasin taevas drooni. Arvasin, et see on juhuslikult üle lendav droon. Kuid kuna see seisis liikumatult otse minu pea kohal ja filmis mind – jälgisin seda umbes viis minutit –, siis oli selge, et see pole juhuslik," räägib Janika Veski Õhtulehele. Ta lootis, et tegemist on naabritüdruku mänguasjaga, kuid nii see polnud – droon tiirutas ta aias kasvava hõberemmelga kõrgusel ning õhumasina kaamera filmis tema kodu. "Olukord tekitas ärevust. Kuna drooni juht pidi kusagil ligidal olema, siis läksin teda tänavale otsima," meenutab ta.

Takistasid pildistamast

Ta hüppas ratta selga ja sõitis naaberkinnistu juurde, kust leidis "Kuuuurija" tiimi drooni autosse pakkimast. Veski päris meestelt, miks nad ta kinnistut loata filmivad.

"Mehed olid jahmunud ja hakkasid tagasi ajama, et nemad ei ole minu kinnistu kohal lennanud ja ei tea sellest midagi. Tahtsin teha auto numbrist pilti, et järele uurida, kes nad on ja miks nad minu kinnistust huvitatud on, kuid üks meestest takistas mind. Ta varjas auto numbrit, liikudes paralleelselt minuga, et ma ei saaks pildistada. Palusin tal eest ära tulla, mille peale ta minu poole astus ja mu käe, mis telefoni hoidis, kõrvale lükkas. Kuna ta mind füüsiliselt puudutas ja takistas autonumbrist fotot tegemast, ning teadmata, kes need mehed on ja milleks veel võimelised, peatasin möödasõitva auto ja palusin neilt abi. Selgitades, et minu kinnistut on drooniga ilma loata filmitud ja nüüd füüsiliselt takistatakse mind autost fotot tegemast," kirjeldab Veski.

Tema sõnul oli järsku meestele meenunud, et nad on TV3 "Kuuuurija" saatest ja tahavad teada, kui palju ta on oma kinnistu eest maksnud. "Vastasin, et ma ei suhtle kollase meediaga, sest nad on juba minu peale valetanud," märgib naine, viidates MMSi skandaalile. Lusti sõnul oli neil droonivõtteks Pirital lennuameti luba olemas.

"Kuuuurija" filmis drooniga Janika Veski maja.Foto: Kaader "Kuuuurijast"/ Alar Niilov

Filmija peab filmitavaga arvestama

Mehitamata õhusõidukiga lendamiseks on vaja lennuameti ühekorraluba kontrollitavas õhuruumis ehk Tallinnas, Tartus ja Ämaris ning lennuinfotsoonides Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas lendamiseks, kuna droon kujutab ohtu lennuliiklusele. Ka on lennuameti luba vajalik, kui lennatakse kus tahes kõrgemal kui 150 meetrit.

Eri ametkondade koostöös valminud drooni käitamise reeglistikus seisab, et drooniga filmija peab arvestama, et kui tema filmitav isik leiab, et õhusõiduki kaamera rikub tema privaatsust, on isikul võlaõigusseaduse kohaselt õigus nõuda käitajalt rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või rikkumise lõpetamist.

Avalikus kohas seevastu võib avalikustamise eesmärgil ilma inimestelt nõusolekut küsimata filmida, kui vaatevälja jäävaid inimesi teavitatakse sellises vormis, mis võimaldab neil jäädvustamise faktist aru saada ja seda soovi korral vältida. Üldjuhul on mehitamata õhusõiduki käitamise puhul teavitamiskohustuse täitmine raskendatud.

Seega, kui kaameraga on hõlmatud suur ja paljukäidav ala, peaks kaamera resolutsioon ja seade olema selline, et ei võimalda vaatevälja jäävate inimeste tuvastamist.

Advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ vandeadvokaat Toomas Seppel ütleb, et olemuslikult kuulub õhk avaliku hüve alla, sest see ei ole kehaline ese ega saa seetõttu kuuluda kellegi eraomandisse.

Seadusandja reguleerib ainult kinnisasja kohal oleva õhuruumi kasutamist ja teiste isikute mõjutuste keelamist. Seega on igaühel õigus võõra kinnisasja kohal drooni lennutada, kui selleks on saadud lennuameti luba.

Ajakirjanduslikul eesmärgil droonide kasutamisele kehtivad Seppeli sõnul samad piirangud nagu kõikide teiste tehnikavahendite puhul –lubatud on need juhul, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

"Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. See kehtib juhul, kui ajakirjandusliku sisu loomisel jäävad filmile või fotole äratuntavalt inimesed. Kui inimesi ei ole, siis ei kehti ka isikuandmete kaitse piirangud," räägib advokaat ja lisab, et teatud olukorras võib ka filmimine, ilma inimeset jäädvustamata, olla õigusrikkumine. Näiteks magamistoa või isikliku palvenurga filmimine ja sellega seonduva fakti seostamine konkreetse inimesega. Lusti autorisaate droonikaadritel on näha vaid kinnistut, mitte selle elanikke.

Ohustatuse korral helistage 112

PPA teabeanalüüsi talituse juhi Toomas Kuuse sõnul ei ole politseil eraldi statistikat selle kohta, kui palju on seni olnud väljakutseid seoses sellega, et keegi tunneb end ohustatult kinnistu kohal lendava drooni tõttu. "Küll on paslik siinkohal meelde tuletada, et kui keegi tunneb ohtu või et tema õiguslikke huvisid on riivatud, tasub sellest kindlasti teada anda lühinumbril 112 ja olukorda võimalikult täpselt selgitada."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee