Eesti uudised

"Kui oleks läinud veel päev või pool edasi, siis mind enam ei oleks olnud."

Kristjan Väli, 6. mai 2017, 04:00

58 KOMMENTAARI

V
???/ 8. mai 2017, 19:02
Väga imelik,et esimwsel päeval mitu korda õde helistatud ja vastus ei tule, õde ju teatsid haigusest.
mis veel ootada ? kohe peab tegutsema. aadres oli teada, kus õde elab, võiks sõbranna telefoni numbri uurida.
ü
Ükski pingviin / 6. mai 2017, 15:02
Pole eptileptik, sellest ka puudega inimeste vastane seadus. Noh, et nad ikka varem läheksid.... parimatele jahimaadele, parem juba aasikambrid kus lõpp kiire ja valutu. Banaanivabariik on jõudnud viie rikkama sekka
ü
Üksi/ 6. mai 2017, 14:50
p
PUUDEGA INIMENE/ 6. mai 2017, 14:11
Aga igal puudega inimesel PEAKS olema ju hooldaja või tugiisik, keda lahkesti pagulastele pakutakse jättes omad ilma?
k
6. mai 2017, 15:04
Kes võtab sellise vastutuse võõra inimese eest?
m
mismoodi?/ 6. mai 2017, 21:59
Kellegi elu sisu on 24/7 teise inimese toetamine? Sel inimesel oli ju tugi olemas ja nii ta abigi sai. Esimene tugi on pere! See ei tähenda, et iga sekund keegi kõrval peaks olema. Õde ju kontrolliski regulaarselt ja see on normaalne.
s
6. mai 2017, 12:46
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
s
SURM/ 6. mai 2017, 14:14
vabastab haigusest, muredest... Mitte õud, vaid ÕNDSUS!
k
Ka surm/ 7. mai 2017, 12:00
Ei vabasta surm on nii et ongi elu otsas ja ei midagi muud! Pannakse auku ja muld peale sinna sa jääd ja keegi enam 2 nädalaga ei mäleta sind.
m
Mäletan kuupäevi ja kellaaegu,aastaarve millal krambihood on esinendud!/ 6. mai 2017, 11:54
Oli aasta 2003.laupäev 15.märts kell oli 14:18-!4:33 vahel.Olin 18-aastane.Hakkasin peale lõunat kodus sööma,siis vanemad olid köögis ja keegi käis meil külas.Söögiks oli kartulipudru koos kastmega ja kohv koos piima ja suhkruga.Järsku tundsin,kui olin omas maailmas ja mõtetes.Vajusin järsku ära ja vaatasin söögi ajal taldrikusse ja selle mustrit.Tõusin rahulikult püsti ja läksin kella 14:56 ajal pikali ilma teiste abita.Samal aastal 2003. 26. juulil laupäeva õhtul käisid külas ema õde koos oma mehega ja kahe lapega.Rääkisime juttu ja meenutaisime aegu,mida enam muuta ei saa.Mis see kell siis oli,kui nad külas käisid?Kella aeg oli 16:29-17:49 vahel.Meil oli kodus televiisor,mille nimi oli" Kotron",sellega juhtus selline lugu et ta tegi täpsemalt poole viie ajal suures toas paugu ära.Millest see pauk siis ikkagi tekkis? Ta tekkis sellepärast,et traffod ja elektrilised seadmed olid televiisori sees nii tolmused,et seda oli ohtlik teha.See telekas osteti !995.aastal aprillikuus eelviimasel nädalal.Hiljem läksime kella 18:00-st Tammemäe karjääri.Mõtlesime et läheks ujuma,siis hakkasin kahtlema,et kas ikka on õige mõte.No teised juba läksid end veega üle kastma,aga ma jäin sellese kohta maha istuma,kus oli palju sinivetikaid ja ohtlikult sügav koht.Kui kella aeg oli 18:31-18:34 vahel,siis hakkasin püsti tõusma ja järsku libisesin niiskel märjal kohal sügavasse vette ära.Olin vee pealt kadunud kui tina vile.Rahulikult ilma paanikata.Mõtlesin sügavale põhjale jäädes sellele,et millega teised kodus tegeleda võivad?Kõigele millega igapäevaselt vabal ajal tegeletakse.Tundsin kuidas siseorgani olid üleni vett täis,aju oli üks mis sai suurema veeloputuse osaks.Tegin kindlaks,et kus on madalam koht ja kus on sügav koht! Madalaim oli heladam pool ja sügavaim oli tumedam pool.Võtsin end ise kokku ja ujusin sügavast kohast pea ees käte ja jalgadega madalamasse kalda äärele.Siis mõtlesin sellele" Ükskõik mis mind elus ees ei oota,lähen oma eluga läbi tule ja vee edasi".Sel suvel 26,juulil möödub sellest juba 14.aastat.Põhuseks oli rohtude pooleli jätmine.Eks ema käis ise peale,et jätaksin rohud kõrvale.Ja ta kahetses seda päris pikalt.Nüüd on reegel selline,et ükski päe ei jää enam vahele.Pärast kõike seda ei olegi ma mitte ühtki sündmust oma elu jooksul ära suutnud unustada.See on võimatu...!
v
6. mai 2017, 15:25
o
oioioi/ 6. mai 2017, 11:48
See on kurb jah, sest epilepsia hoog võib tulla suvalises kohas ja suvalisel ajal peale. Raske juhus, kui kohe abi ei saa. Ei oskagi nõu anda, ainut ehk see, et kogu aeg peab kellegi silma all elama-olema.
p
PEAKS.../ 6. mai 2017, 14:16
Kui palju peaks ja võiks!
j
6. mai 2017, 11:32

m
mürke täis/ 6. mai 2017, 11:28
Kaika Laine ütles kunagi ühele epileptikule, et juuste värvimine tuleb kohe ära lõpetada, sul on maks nagu solgiauk. Ja, mis te arvate, kas juuste värvimine lõppes?
Ja veel. Vanaisa rääkis, et tema õde põdes ka langetõbe ja mustlane olevat soovitanud pigistada hobuse sõnnikust vedelik välja ja seda juua, ja mõjus.See võis olla konkreetne juhtum.
k
kohalik/ 7. mai 2017, 15:13
kull on ikka rumalaid inimesi
u
ust/ 6. mai 2017, 10:34
jah lahti ei taha keegi jätta, kuid võtmed võiks õhtuti välja võtta ja et lähedastel oleks võti võtta kui nii on..
j
JUSS/ 6. mai 2017, 11:37
Lähedastel? Palju neid lähedasi siis kaasajal käepärast on? Käivad iga päev? Sugulase elavad sageli kas teises linnas, teises maakonnas või lausa teises riigis. Hea, kui aastas mõned korrad kokku saavad. Suheldakse rohkem ikka telefonitsi või interneti kaudu.
Minu üks tuttav oli oma korteris 2 päeva insuldiga pikali, kuni lõpuks naabrite poolt seadasi leiti. Ja muidugi oli juhtum meditsiini jaoks liig hilja. ei aidanud ei Tartu Ülikooli kliinikum, ei kuulus Haapsalu taastusravi. Jäigi liikumisvõimtult voodisse. Peret tal polnud, lähisugulasi samuti mitte ja ka kohaliku omavalitsuse sotsiaalhooldusosakond püüdis kõigest väest viisakat distantsi hoida. Mingi alkoholilmbene naaber käis ikka raha eest teda abistamas ja kogu lugu. Nii mitu aastat järjest, kuni tuligi lõpp. Kuigi vanust oli vaid poolsada.
t
tjah/ 8. mai 2017, 18:59
Mõiste "lähedased" tuleb jutuks matustega seoses
m
maeitea/ 6. mai 2017, 10:16
Olen näinud hullemaid gripp, neuralgia, multipleks.
i
Irww/ 6. mai 2017, 10:25
ET MUUDKUI NÄED, KUIDAS INIMESED LEBAVAD?
p
6. mai 2017, 12:12
praegu lebangi siin, jõud kadus lihtalt täiesti ära, ei suutnud keedetud vett tassi ära valada. Õnneks jõudsin kähku voodisse, et sel korral päris maha ei prantsatanud. Väike insult on kunagi olnud, praegu ei tundu seda moodi.
n
Naine 48/ 6. mai 2017, 10:14
Kui tanapaeval iPhone inimeaselt ara votta- siis ta juba jaabki hatta! Inimene ei oska enam oma peaga moelda... Koik on peadpidi netis. Aga kui jääpurikad pahe kukub- kõrvalseisja ei tule enam selle peale , et hakkaks abi karjuma . Tana also emsib ara, sest Telefonica Aki sai tuhjaks!Macei saanud pukka aega aru- miks on vaja opetaada inimesele metsas ellujäämist ?Esivanemate tarkus on kuhugi ara kadunud, mida Anti edasi põlvest põlve. ( kus on lõuna ja kus on põhi- seda saab ju metsas ilusasti jälgida..( sammal kividel, oksad puudel) Raakimata, et ka kuusepuu raiutakse vale ajal ja kuusk ajab puksid mis hirmus.Inimene on nii abituks muutunud! Jääb tee peale autoga , külmal talvepäeval, tel aku tuhi ja tundub nagu olekski uksinda maailmas- sest netti pole ja midagi ette votta ei oska!
s
6. mai 2017, 11:01
Sellist tehnika poolt inimese allutamist peetakse tänapäeval millegipärast lausa moodsaks. Ära on võetud isegi tavalise lauatelefoni kasutamise võimalus, mis ei olnud sõltuv ei elektrist ega ka koju ostetud ruuteritest või arvutitest. Asemele on tulnud mingit nutid, mille akut peab pidevalt laadima või täiesti uue ostma. Niiviisi seatakse inimene tehnika lõa otsa ja nad surevad kiiremini...
a
Aga- le/ 6. mai 2017, 10:10
Pole probleemi. Varsti hakkab inimeste töövõimetust määrama töötukassa koristaja.. Med haridust ju selles riigis vaja pole.
S
../ 6. mai 2017, 10:27
Seda just tahetigi teada, kuhu nad kaebama peaksid, kuna med. haridusega töövõimetuse määrajaid pole, aga raske ju loetust aru saada.
k
6. mai 2017, 12:27
kui seaduse järgi epileptikud tuleb töövõimeliseks tunnistada, siis mida see med hariduski aitab, kohus saab ka ainult näpuga seaduses järge ajada, mitte seadusi muuta. Kui lusikat tõstad oled piisavalt töövõimeline, et pension ära võtta.
l
Läks modereerimisele, püüan pehmemalt sõnatada/ 6. mai 2017, 10:08
See on meie kaasaja reaalsus, kus inimesed elavad sageli üksi ning kus haigushoo ajal pole neil kedagi, kes abistaks ja kas või kiirabi kutsuks. Mõne aasta eest põdesin ise rasket haigust, kus pea iga kuu tuli kord või isegi paar kiirabi koju kutsuda. Ja siin tekkiski probleem. Elan üksi. Ja haigushoog oli vahest selline, et ma polnud võimeline voodistki tõusma et korteriust avada. Aga mida teha ööseks korteriuksega, lukustada seda või mitte? Uks on mul turva, metallist, spetslukkudega. Kutsun näiteks kiirabi, kuid ei saa ise voodist püsti, kes neile siis ukse avaks? Jätan selle ööseks lahti, on see avatud teistelgi, keda ma üldsegi ei oota. Kõikvõimalikele alkoholi kuritarvitajatele, narkootilist ainet tarvitajatele, hulig.aanidele, pikanäp.umeestele, vägivaldsetele röö.vlitele ja muule krim.inalsele elemendile. Keda ma öösi oma korterisse ei sooviks. Kuid milliseid meil kaasajal kahjuks jagub küllaga. Ka meie kortermajja.
a
A/ 6. mai 2017, 12:15
Üks inimene peab ikka igaühel olema, kellele oma korterivõti anda, et ta sisse saaks, kiirabi puhul see muidugi ei toimi, aga siis olgu selleks kasvõi naaber. Tuleb riske kaaluda, kumb on suurem oht, kas uks lahti jätta või loota kellegi abile. Mul naabrimees ei karda midagi ega kedagi, jätab ukse isegi irvakile, ööseks küll tõmbab kinni ja paneb ukse lukku, aga üsna julge teine, elan suures kortermajas. Mingi lahendus tuleb leida, pöörduge kuhugi abi saamiseks, et mis oleks lahendus?
k
6. mai 2017, 12:45
Kui ei ole siis ei ole, sa lihtsalt ei tea puuetega inimeste elust midagi, mine küsi, kui paljudel neil on neid inimesi, kes neid vaatamas käiks, pidevalt vahetuvatele naabritele võtmete jagamine on täiega tobe jutt.
p
6. mai 2017, 13:00
Peale selle, kui naaber, kelle kätte jätsin tagavaravõtmed, kasutas juhust, mil mind kodus ei olnud, ning käis oma külla tulnud sugulasega mul kappides tuustimas ja riideid selga proovimas, ei jäta ma enam ühelegi naabrile võtmeid. Päris jälk tunne oli, kui seda hiljem teada sain.
t
to A/ 6. mai 2017, 16:06
Ma üksvahe kah proovisin ust öösi mitte lukustada. Kuid rakendasin siiski mõningaid ettevaatusabinõusid. Esikusse oli pandud liikumisanduriga signalisatsioon. Kui keegi salaja siseneb, siis undab signaal ja süttib valgus. Ukse ette sai asetatud dubleeriv mehhanailine süsteem - taburett, sellele tühjad plekknõud, mis ukse vanedes kolinal põrandale kukuks.
Voodi kohal oli seinalambi lüliti, öökapil taskulamp. Öökapi sahtlis pipragaasi balloon. Voodi kohal seinal jahinuga, käepärast ka võsakiin ja haardeulatuses vana matkakirves. Aga uni, näe, jäi siis ikkagi kuidagi katkendlikuks, iga krõps sundis virguma. Ei maganud end enam välja. Maga nagu kiskja hirmus uluk, stressi all. Siis leidsiin, et hea, rahulik ja tervislik uni on tähtsam. Uks lukku ja mis tuleb see tuleb. Selline oli minu lahendus.
J
16:06-le/ 7. mai 2017, 23:19
Ja mida see kõik aitab,kui tuppa on ilmunud kolina saatel pätt?
s
sul on õigus/ 8. mai 2017, 19:13
Jah, see on probleem. Suure maja välisuksed käivad koodiga - ei tea, kas kiirabil on samamoodi koodid teada nagu kirjakandjal? Kümme a. tagasi oli mul toidumürgitus (vist ülessoojendatud hernesupist, õnnes pere seda ei söönud), mis algas öösel ja jätkus hommikul. Pere läks kooli-tööle, lasin neil minna, arvates, et küll see oxendamine ja kõhulahtisus mööda läevad. Aga ei läinud, tekkis kahelinägemine, pidev iiveldus, teadvusehäired, kutsusin kiirabi ja tegin korteriukse lahti edasi ei mäleta, kuidas nad alt sisse said, mu korterini jõudsid, mind elustasid, mind trepist alla said, ... haiglasse viisid... toibusin, olles oma öösärgis, nakkusosakonnas, sest kahtlustati salmonelloosi. Koju jäi väike koerake üksi. Kes ja kas pani ukse lukku, kes leidis mu dokumendi - mitte midagi ei mäleta! Kuidas pere ja mu ema mu seisundist teada sai - ei tea. Tõesti ei ole tervislik haigestuda üksi kodus. Iroonia.
a
Aga/ 6. mai 2017, 10:01
Kuhu töövõimetud kaebama peaksid?
d
dilemma/ 6. mai 2017, 10:00
See on meie kaasaja reaalsus, kus inimesed elavad sageli üksi ning kus haigushoo ajal pole neil kedagi, kes abistaks ja kas või kiirabi kutsuks. Mõne aasta eest põdesin ise rasket haigust, kus pea iga kuu tuli kord või paar kiirabi koju kutsuda. Ja siin tekkiski probleem. Elan üksi. Ja haigushoog oli vahest selline, et ma polnud võimeline voodistki tõusma et korteriust avada. Aga mida teha ööseks korteriuksega, lukustada seda või mitte? Uks on mul turva, metallist, spetslukkudega. Kutsun näiteks kiirabi, kuid kui ise ei suuda tõusta ja ust avada, sedasi ei saa nemad korterisse sisse. Jätan aga ukse ööseks lukustamata, siis on see avatud ka igasugu joodikutele, narkomaanidele, pättidele ja varastele. kes öösi ringi hulguvad. Ka meie majja vahel sisse astuvad.

k
Kuri/ 6. mai 2017, 09:51
Paneelmajad on Nissis mitte Riisiperes,
t
Tark/ 6. mai 2017, 10:03
Kas nüüd vaja teada maja aadressi, kus täpselt asub?
k
Kuri/ 6. mai 2017, 11:44
Riisiperes lihtsalt elavad tervemad.
V
+?+/ 7. mai 2017, 18:20
Vist ei ole viisakas panna ülesse täpset aadressi koos korterinumbriga. Aga siis tegu kunagise Nissi küla ja EV katastri järgse Metsa uulitsa viiekordsetega....
i
6. mai 2017, 09:49
Iga tunni aja tagant helistati. Mul mees ka kontrollib aina kas vastan. Eriti kui eri linnades asume.
Siinkohal meenub veel diabeetik Tarmo Pihlak, kes samuti oleks veel võinud elada ja laulda.
o
Oo/ 6. mai 2017, 09:58
ö
6. mai 2017, 10:36
Öö-l ka mingi puue, kuna on taipamatu tõsiasjad, et arvuti ise muudab tekstis algkirjutatut ja see täht jäi mul märkamata.
t
to 10:36/ 6. mai 2017, 11:07
miks puue kohe??? arvuti ise muudab teksti??
k
Kuri/ 6. mai 2017, 09:47
Paneelmajad on Nissis mitte Riisiperes.
v
Vot/ 6. mai 2017, 09:22
Ja nüüd võtame sellelt inimesel puudeastme ära ja tööle. Töövälisel ajal on ta arstide meelest ju töövõimeline. Häbi töövõime hindamise komisjoni liikmetele ja nende otsustele. Olen ka epileptik ja teie bürokraatia teebki mind veel haigemaks kui olen.
v
vat/ 6. mai 2017, 10:28
töövõimetus ja puue on kaks eri asja. Ärge ajage neid segi.
s
6. mai 2017, 10:40
Siin ei ole midagi segi ajada! Töövõimetuse %-st sõltub puudega isiku puudeastme %. Minu diabeetikust poja % on alandatud, kuna ei kuluta piisavalt palju arstide üksi. Haigus ju sama ja muutumatu. Insuannused vaid kasvanud.
m
6. mai 2017, 12:36
Mitu korda aastas sis arsti juures peab käima, et krooniliseks haigeks kvalifitseeruda? Diabeeti ravida nad ei oska ja diabeedi diagnoos on surmani. Arstide juurde pääsemine on lahedamaks muutunud, et nõuda mõtetuid visiidi hulki?
y
Y:/ 6. mai 2017, 09:20
Mis mõttes helistatakse mitu päeva? Väikeste laste ema ei võta telefoni ega helista tagasi? Inimesed , mis teil viga on?
e
6. mai 2017, 09:36
Ei osata tulla selle peale, et ise kohale minna.
K
./ 6. mai 2017, 10:07
Kui sul on aastane laps ja elad Lõuna-Eestis ning pole autot. Targem on ikka politseisse helistada ju.
m
6. mai 2017, 12:40
Mida see politsei teeb epileptiku/insuldi saanu juures, lõhuvad uksed maha? Maakohas on mitmete valdade peale üks konstaabel.
n
naisuke/ 6. mai 2017, 10:00
Mis Sul viga on? Kui Sa ise ka teadvusetult lebad, kas võtad telefoni või helistad hoopis tagasi?
e
ehh/ 6. mai 2017, 08:51
tuttavad helistavad , 2 päeva ei saada kätte, teatakse, et selline haigus... mida oli oodata? ma muidugi lõpuni ei saanud lugeda, peab ju maksma:=(
k
kas tõesti/ 6. mai 2017, 10:08
epilepsia hoog kestab mitu päeva?
j
Jah/ 6. mai 2017, 10:29
raskekujulise epilepsia hoog võib olla selline, et teadvus ei taastu. Arvatavasti oli selle inimese jaoks tõesti n-ö viimane hetk abi saada, imeline, et vastu pidas. Lähedased oleks võinud kiiremini tegutseda. Parem karta kui kahetseda. Epileptiku lähedasena tean, millest räägin.
Õ
??/ 6. mai 2017, 19:44
Õel oli ju olukord teada, et tõsine terviseprobleem. Kui telefoni pikka aega keegi vastu ei võta, siis pidanuks õde paluma kedagi sugulast, meest (laste isa)( või siis kohaliikku ametnikku asja selgitama minna. Eesti teisest otsast jah ei saa padavai kohale minna. Palju hoolimatust just lähedaste poolt. Ainuke koht, kuhu tormatakse enda tegamata jäetud asjade pärast on ajaleht. Kes või mis taksitas nüüd takkajärgi hädaladaval õel palumast kohalikke ametnikke minna vaatama kas tõsise terviseprobleemiga õeega on kõik korras?
Kui naisel ka lpased, siis ka tema enda poolt üsna vastutustundetu käitumine. Teatud haigused põhjustvad haigete laste sündi. (Langetõvehaigus, suhkruhaigus)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee