Eesti uudised

Hülgejahihooaeg algas, aga miks teda toidulaual pole?

Daniel Veinbergs, 6. mai 2017 04:00

13 KOMMENTAARI

l
Lugeja/ 6. mai 2017 11:10
Hülgejahihooaeg ei saagi laual olla, äkki mõeldi hüljast
p
pensionär / 6. mai 2017 10:52
Miks te tapate neid loomi. Lausa instinkt, et saaks vaid hävitada ja tappa. Põnev ju-kas saan pihta. Laiba kõrval pilti teha. Õhtul kodus perele näidata-vaadake, selle tapsin mina.
M
!!!/ 6. mai 2017 10:58
Miks kütitakse põtru, metskitsi, metssigu, jäneseid ja hunte j.n.e? Pidurdamatult paisuv inimkond on hõivanud kogu maismaa ja mered, ekspluateerib sealseid ressursse oma huvides ning on aastamiljonitega kujunenud looduslikud toiduhelad ja iseregulatsiooni lootusetul sassi ajanud. Seega tulebki tal nüüd arvukusi ise reguleerida. Muidugi nii, kuidas see inimeste vaatevinklist õigem tunduks.
j
Jahimees/ 6. mai 2017 12:05
Jahimeeste kohustus on hoida populatsiooni! Kui seda ei tehta, siis looduse poolt on nii, et tugevamate osakaal suureneb ja nõrgemad süüakse lõpuks lihtsalt ära ja liigid hävinevad.
Kui natuke olla looduse eluga kursis , siis sellist juttu targem inimene ei ajaks!
s
Snoop/ 7. mai 2017 08:10
Hülged ja kormoranid söövad läänemeres samapalju kala, kui püüavad Eesti kalurid kokku ja enamgi veel. Üheltpoolt tahab Euroopa liit ja Eesti riik kaitsa kalavarusid ja ohustatud kalaliike, teiseltpoolt kaitseb neid, kes kalu ja ka ohustatud kalaliike usinalt hävitavad. Nagu metsas, nii ka meres, tuleb leida mingi mõistlik vahekord, kus hundid söönud ja lambad terved. ei saa pimesi ja kompromissitult üht või teist kaitsta.
K
???/ 6. mai 2017 10:38
Kelle toidulauale? Näiteks nõukogude ajal püüti meil küll ligi 1000 tonni angerjat aastas, kuid poodides seda saada polnud. Kuuldavasti veeti lausa lennukitega otse Moskvasse. Ju leidub ka hülgeliha-roogadele hästimaksvaid gurmaane.
k
Külaonu/ 6. mai 2017 09:31
Kunagi kasutati hülgerasva rootsi värvi valmistamisel. Külamees võõpas oma maja eterniitkatuse niisuguse värviga üle. Katus haises mitu aastat aga värv püsis päris kaua. Hülge rasv ja liha ei ole just meeldiva lõhnaga. Hülgerasva baasil tehti igasuguseid määrdeid, ka saapamääret mis muutis saapa veekindlaks. Mina ei tea kedagi olemasolevat või ajaloolist külameest, kes oleks hülgeliha söönud, teati vaid, et noore hülge liha olevat siiski söödav.
v
Vaal/ 6. mai 2017 09:28
h
Hiiumaa mees/ 6. mai 2017 09:22
Ära parem taha. Ma olen maitsnud ja minu pärast võib ta küll sinna jääda kus ta on. Osta poest karp Merilõvi saapamääret ja tükk sealiha. Maitsesta liha saapamäärdega, küpseta grillil või suitsuahjus ja saad sama maitsega toote kui hülgeliha. Äi sünni suuga kogu nagu hiidlased ütlevad
h
huvitav/ 6. mai 2017 09:14
Kas hülgelihaga äritsemine käib traditsioonide elustamse alla?
h
Hiiumaa mees/ 6. mai 2017 09:12
Olles hüljest maitsnud ütlen üht - ei igatse teda toidulauale. Olgu parem sääl kus ta on. Pange tükk merelõvi saapamäärdega maitsestatud sealiha ahju ja saata enam vähem sama lõhna ja maitsega toote. Äi sünni mette suuga kogu nagu ütlevad hiidlased.

h
Hüljes on/ 6. mai 2017 09:06
Kala maitsega sealiha, vastik-vastik
j
Jah tõesti, kus on hüljes?/ 6. mai 2017 08:55
Hüljes see on meie ühine rikkus tahaks ka tükikest ampsata.