Film

Jubedad laadalaulud, metsik võttetempo ja kaklus Radari Aafrika reisi pärast (4)

Aigi Viira, 6. mai 2017, 04:00
DAVAI, MÄNGIME SUVE: Jaak Joala ja Radar suvekontserdistseeni võttel, mis filmiti üles hilissügisel. Suve imiteerimisele lisavad vürtsi taustal kõrguvad raagus puud ja paksud joped, mis heideti ült alles siis, kui kaamera käima läks. Raivo Sersant
Muusikakomöödia "Teisikud" valmis läbi raskuste ega saanud peaosas säranud Jaak Joalast hoolimata üleliiduliseks kinohitiks.

"Naiivsevõitu filmi "Teisikud" tehti kohutava kiiruga, sest Jaak Joalal oli palju esinemisi," meenutab näitleja Merle Talvik, kel oli linateoses kanda Tiina ja Heli kaksikroll. Joala mängis "Teisikutes" laulja Tooma ja rallisõitja Mati kaksikosa. Võttepäevi, mis Talvikule ja Joalale korraga sobinuks, oli 1982. aasta suvel peaaegu võimatu leida.

DAVAI, MÄNGIME SUVE: Jaak Joala ja Radar suvekontserdistseeni võttel, mis filmiti üles hilissügisel. Suve imiteerimisele lisavad vürtsi taustal kõrguvad raagus puud ja paksud joped, mis heideti ült alles siis, kui kaamera käima läks. Raivo Sersant

"Mina sõitsin peale töö Vanalinnastuudios ka Leningradi vahet, Jaagul oli palju kontserte," kirjeldab Talvik takistusi, mis "Teisikute" logistikale järjepanu kaikaid kodaraisse loopisid.

"Kui siis leiti mõni aeg, tuligi stseenid kärmelt ära teha. Aga tegime kiiresti ja rõõmuga!" kinnitab ta. "Muide esimesel korral, kui Jaaguga võtet tegime, pahvatasin laginal naerma.

Olukord tundus mulle lihtsalt veider, sest olime vanad tuttavad, aga nüüd äkki kahekesi filmivõttel stseeni tegemas. Jaak päris tõsiselt: "Mis siin naljakat on?" ja mul hakkas piinlik. Olin enda peale lausa vihane – ise konservatooriumi lõpetanud näitleja ja käitun nii diletantlikult!"

Joala kauples Talviku teatrist vabaks

Hulk võtteid tehti Sotšis, kus Talviku kehastatud ajakirjanik Tiina ning Joala kehastatavad Toomas ja Mati pidid olema koos kaadris. Need võtted aga venisid koledal kombel üle aja.

Kuid näitlejannal olid samal ajal Vanalinnastuudios viimased peaproovid Eino Baskini uuslavastusega. Talvik ei julgenud teatrijuhile helistada ja öelda, et on filmiga hõivatud.

"Arvasin, et Baskin vihastab ja laseb mu lahti," meenutab ta. Appi sööstis Joala ja kauples Talviku teatritööst vabaks. "Jaak oli aga just saanud Tallinnast teate, et tema Ahtme tänava korter on täiesti tühjaks tehtud," lausub Talvik. "Uskumatu inimene – aidata teist inimest, kui endal on suur häda kaelas."

KAHES ROLLIS: Merle Talvik Tiinana (vasakul) ja Helina (paremal). «Kui filmi hakati monteerima, selgus, et suuri plaane tuleb juurde teha. Et tegime kõiki filmistseene oma isiklike riietega, tuli kõik kostüümid suurte plaanide jaoks kohale tassida ja siis järjest rõivaid vahetada,» mäletab Talvik.  ERR
KAHES ROLLIS: Merle Talvik Tiinana (vasakul) ja Helina (paremal). «Kui filmi hakati monteerima, selgus, et suuri plaane tuleb juurde teha. Et tegime kõiki filmistseene oma isiklike riietega, tuli kõik kostüümid suurte plaanide jaoks kohale tassida ja siis järjest rõivaid vahetada,» mäletab Talvik.  ERR

Põhjus, miks režissöör Leo Karpin hakkas üles võtma telefilmi, mille peaosas säraks Jaak Joala, oli Moskva Kesktelevisiooni tellimus. "Film "Teisikud" sai tegelikult alguse sellest, et olin Eesti Telefilmis teinud filmi "Jaak Joala" ja ju see siis ülemustele meeldis, et nad ka mängufilmi kasuks otsustasid," on Karpin hiljem Postimehele kõnelnud.

Nagu kirjutab Radari mänedžer Raivo Sersant Margit Kilumetsa raamatus "Jaak Joala. Kuulsuse ahelad", läks filmitegu Nõukogude Liidus kuulsuse tipus oleva Joalaga jalamaid keeruliseks.

"Linateos pidi valmima 1982. aasta viimases kvartalis ja kuna stsenaariumi järgi oli tegu rallivõistluse ning suviste välivõtetega, siis oli ju loogiline plaanida filmimise aeg meie nappi Eesti suvesse," jutustab Sersant.

"Nüüd aga, nagu pauk luuavarrest, pakuti Radarile üliharva esinevat võimalust sõita 8. juulil poolteiseks kuuks viide Lääne-Aafrika riiki ringreisile. Selge see, et tekkinud olukord pani suviste kaadrite filmimise Eestis suure küsimärgi alla."

Raagus puud suvekontserdi taustal

Ei aidanud Sersandi sõnul seegi, et Karpin kavandas ettenägelikult osa võtteid suve lõppu ja hoopis Musta mere äärde, sest Radari ringreis kestis kokku peaaegu kolm kuud ning nappidest päevadest, mis jäid Tallinna naasmise ja Kasahstani kultuuripäevadele sõitmise vahele, võteteks ei piisanud.

Lõpuks said tehtud nii ringreis kui ka film, kuid kompromissile eelnes keeruliste läbirääkimiste voor, kus ühel pool lauda istusid Radari muusikud, nende vastas aga võtsid koha sisse Joala, kes Aafrikasse väga ei kibelenud, ning Karpin, kes kartis tulevikuloorbereist ilma jääda.

Õhk oli draamast paks ja Karpin ähvardas Sersanti otsesõnu, et ansambli direktor võib säärase allumatuse tõttu koha kaotada.

Raivo Sersant Tiina Kõrtsini

Raivo vastas, et on nii Jaagu kui ka Radari mänedžer ja proovib olukorra nii lahendada, et film saaks tehtud ja Radar sõita ka unistuste reisile. Goskontsert toetas Sersanti, sestap pani Radar bändi koosolekul Joalale ette, et too võib neile filmivõtteile jääda, milles ansamblit vaja pole, aga ülejäänud lähevad vahepeal Aafrikasse.

Kui Sersant lõi lõppakordiks Joala ette lauale Goskontserdi referendi öeldud karmid laused: "Ärgu sõitku, kui on selline tarkpea! Teie aga sõidate loomulikult!", vajus bändil suu ammuli.

"Radikaalse lahenduse tõi olukorda trummar Paap Kõlar, kes teatas, et kui Aafrika sõitu mis tahes põhjustel ei tule, pühendub ta surfamisele, lahkub ansamblist ega võta osa ka "Teisikute" filmimisest," meenutab Sersant, kes astus Kõlari seljataha.

Loo finaaliks oli täies koosseisus Aafrikasse põrutamine. Oma aja kohta väga erilise kontserdi- ja kultuurireisiga jäid rahule kõik, ka Joala.

Pooled laulud hakkasid Radarile vastu

Jäänuks Radar kas või pooleks aastaks Aafrikasse pidama ja seetõttu "Teisikud" üldse tegemata, poleks Nõukogude Liidu filmikunst suurt midagi kaotanud. "Et film oli Kesktelevisiooni tellimus, kirjutas stsenaariumi Boriss Purgalin," pajatab Talvik.

"Stsenaarium polnud üldse huvitav, vaid naiivne ja primitiivne. Pealegi oli see vene keeles, mida ma väga ei vallanud, ehkki olin selleks ajaks mitmes Vene filmis kaasa teinud. Lembit Ulfsak, kes oli "Teisikute" trupi näitejuht, tõlkis meile fraase ette, nii et polnud häda midagi. Kui millestki aru ei saanud, siis lihtsalt küsisin temalt."

Ulfsak andis Kõlari sõnul ka Radari muusikutele selged juhised, kuidas filmiteoga hakkama saada: "Ta ütles lihtsalt, et ärge üritage kedagi teist näidelda, vaid olge teie ise. Kõik, nii lihtne oligi."

Lihtsakoeline stsenaarium polnud "Teisikute" ainus hädaorg. Pooled laulud, mida Joala Radariga esitama pidi, ei klappinud kuidagiviisi bändi tavastiiliga. "Minule ja pillimeestele hakkasid vastu need jubedad laadalood, mida "Teisikutes" tuli mängida – need olid kohutavad," on Paap Kõlar otsekohene.

"Aga eks Karpin tegi selle filmiga panuse vene publikule ning sellepärast ongi seal Tuhmanovite õudsed asjad sees. Kompenseerisime seda natuke sellega, et filmi õnnestus suruda ka mõni parem asi: seal on meie parimat taustamuusikat, sissejuhatav ja lõpumuusika." Seepärast torisesid ka kriitikud, et muusika on "Teisikutes" kui kahest eri maailmast: hambutu estraadikitš ühel ja Radari tippmuusika teisel pool.

Vene lugudest annavad Kõlar ja Sersant armu üksnes Igor Kotelkovi laulule «Давай поиграем в любовь», mis ei olnud filmi jaoks kirjutatud – Kotelkov tuli lugu pakkuma omal algatusel. Ning see oli ka ainuke lugu, mis lisandus Joala kontserdirepertuaari. Ülejäänud laulude saatuseks oli riiuli.

Miks telefilm "Teisikud", mille peaosas oli ebajumala staatuses Joala, üleliidulistele kinoekraanidele ei jõudnud ning miks nõukogude televaatajad seda siiski üle ei kullanud, jääb mõistatuseks.

"Võimalik, et filmi nõrgavõitu huumor ja rohkem kui poolte lugude puhul Karpini ja Jaagu ühine kummaline stiilivalik, mida armastatud ja intelligentselt lauljalt ei osanud kuidagi oodata ei filmilevitajad ega publik, tegid siin oma töö," oletab Joala raamatus Sersant.

"Sel filmil polnudki väga paha idee, ehkki Karpin oli töö käigus kohati ikka väga isepäine. Filmil oli potentsiaal ju täiesti olemas ja oma aja kohta vedas see isegi välja," arutleb Kõlar.

"Ma ise vaatan seda filmi väikese põlastusega. Ma usun, et teised pillimehed samamoodi. Meie jaoks on see selgelt üle haibitud väga tähtsusetu film. Kõik aga vaatavad jubeda vaimustusega. Kaua nad ikka vaatavad? Kurat, veel 20 aastat vaatavad!"

Joala: "Leo Karpin tegi tööd ööpäev läbi."

"Karpini suurim pluss on see, et tema sügaval nõukogude ajal palga pärast tööd ei teinud," on Jaak Joala "Teisikute" lavastaja Leo Karpini kohta öelnud. "Leo tegi tööd hingega ja ööpäev läbi." Tõenäoliselt polnud teisiti ka "Teisikutega", kuid kuldliigasse tõusmise asemel jäi filmi laeks kassikullaliiga.

Jaak Joala Raivo Tiikmaa / ERR

Raamatu "Jaak Joala. Kuulsuse ahelad" autor Margit Kilumets sõnastab iselaadse läbikukkumise põhjuse nii: "Küllap valmistas filmi leige vastuvõtt meelehärmi kõigile osalistele, aga midagi polnud parata: ei olnud "Teisikutel" lööki Venemaal, sest venelastele oli see liiga läänelik, aga ei meeldinud film ka eestlastele, sest Jaak laulis liiga palju vene keeles.

Koos Leo Karpiniga püüdsid nad ühendada kaht eri maailmatunnetust, mis kahjuks olid ühendamatud."

Eesti Telefilmi 35 aasta eest vändatud muusikaline linalugu räägib laulja Toomas Aringust ja rallisõitja Mati Uibost (mõlemas rollis Joala), keda ajakirjanik Tiina Salum (Merle Talvik) peab välise sarnasuse tõttu üheks ja samaks inimeseks.

Kaasa tegid ka ansambel Radar, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Lembit Ulfsak, Robert Gutman, Eino Baskin, Salme Reek, Ines Aru, Paul Poom ja Ivo Eensalu. Muusika (välja arvatud laulud) kirjutasid filmile Gunars Rozenbergs ja Sergei Pedersen.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee