Eesti uudised

VAATA GRAAFIKUID | Valdu ja linnu juhtivate meeste-naiste palkade vahel laiutab lõhe (14)

Maarit Stepanov, 5. mai 2017, 15:54
VÕRDSET PALKA: Hoolimata meeleavaldustest, on sama tööd tegevate naiste ja meeste palkades endiselt erinevused.Foto: PantherMedia / Scanpix
Paar päeva tagasi avalikustatud andmete põhjal on keskmise meesoost vallavanema brutopalgaks 1841 eurot. Naisvallavanemate keskmine palk on sellest 176 euro võrra väiksem.

Rahandusministeeriumi avalikustatud palgaandmete põhjal jääb Eesti vallavanemate brutopalk vahemikku 770 kuni 3840 eurot kuus. 166 vallavanema keskmiseks palgaks on ümardatult 1808 eurot.

Võrreldes möödunud aasta andmetega paistavad silma arvukad palgatõusud. Palk on tõusnud ka naissoost vallajuhtidel, kuid sooline palgalõhe naiste kahjuks on mõnevõrra suurenenud. Kui 2016 aprilli seisuga oli naiste keskmine palk 161 eurot väiksem kui meestel, siis nüüd on vahe kasvanud veel 15 euro võrra – keskmiselt 176 eurot. Suurima palgatõusu saanud vallavanemate esikümnes on eranditult mehed.

Samal teemal

Tabelis kuvatud andmete põhjal on möödunud aastaga võrreldes vahetunud vallavanemad 13 omavalitsuses. Seitsmel juhul on ametikohale määratud palk vahetusest ka muutunud. Et meesvallavanema järel ametisse valitud naisvallavanema palk oleks olnud eelkäija omast väiksem, öelda ei saa. Missos, kus ainsana selline vahetus toimus, on vastvalitud naisvallavanema palk 70 euro võrra suurem kui tema meessoost eelkäija oma.

Misso volikogu esimees Aigar Paas selgitab, et väikevald sai oma ametnikele lubada palgatõusu, sest kaotas 1,75 töökohta. “Selle tõttu saime viia palgatasemed umbes sellele tasemele, mis on teistel meie ühinevas vallas,” vihjab ta haldusreformile. “Töökoormuse jagasime inimeste vahel ära nii, et oleks mõistlik: töö saaks kõik tehtud ja samas ei oleks vahel ühtegi lihtsalt palgavõtjat,” selgitab ta, et Missos tegeleb vallavanem teatud määral ka sotsiaaltööga.

Valdades, kus meesvallavanema järelkäijaks sai mees, jäid palgatõusud vahemikku 40 kuni 380 eurot. 380-eurone palgatõus leidis aset Kolga-Jaanis, mille vallavanema brutopalgaks on nüüd 1880 eurot. Kolga-Jaani volikogu esimees Aivar Piir ütleb, et aastaid tagasi on vallavanema palk ka praegusest kõrgem olnud. Viimatine palgatõus tuleneb aga sellest, et vallavanema töötasule (1420 eurot) lisandub 460 eurot selle eest, et ta poole kohaga teeb ka arendusnõuniku tööd. Piir lisab, et haldusreformiga on palgatõus seotud vaid sedavõrd, et Viljandi vallaga, millega liitutakse, oleksid töötasud võrdsemad.

Ainsaks paigaks, kus vallavanemale mõeldud palk vähenes, on Peipsi ääres asuv Lohusuu. Sealse volikogu esimees Aivar Altmäe selgitab, et pärast 2016 aasta detsembris toimunud vallavanema vahetust ei soovinud uus vallavanem suuremat palka kui 850 eurot. “Nüüd, esimesest aprillist sai talle palka juurde panna: praegu on tal palk 1200,” ütleb Altmäe. “Ta ei tahtnud sellistki summat, aga ausalt öeldes: tööd on palju ja volikogu otsusega sai palka tõsta.”

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala rõhutab, et avaldatud tabelis on kirjas vaid nende valdade andmed, kes oma palgaandmeid riigiasutusega jaganud. Ta lisab, et riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond analüüsib riigiasutuste, ministeeriumide ja keskvalitsuse palku, aga kohalike omavalitsuste palku seal ei analüüsita. Põhjalik analüüs avalikus teenistuses töötavate ametnike palkade kohta valmib käesoleva kuu jooksul.

Omavalitsused kui soolise võrdõiguslikkuse edendajad

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta sõnul näitab nais- ja meessoost vallavanemate vaheline palgalõhe volikogu liikmete teadlikke otsuseid, sest nemad on vallavanemale palga määrajaks.

“Mulle tundub pigem tõenäoline, et palgaotsus peegeldab kollektiivset stereotüüpidest lähtuvat otsust, et me maksame naisele vähem palka,” arvab Pakosta. “Arvatakse ju olevat vallavanemaks sobiv üks tõsine põllumees või ettevõtja ja ühele nii tõsisele mehele tuleb maksta tõsist palka. Kui aga vallavanemaks esitatakse naine, siis näeme et volikogu liikmed ongi määranud talle väiksema palga kui mehele. Naine võiks ehk pigem raamatupidajana töötada… Paljudele võibki tunduda ka Tallinnas, et näiteks Taavi Aasa või Kristen Michali palk võiks ikka olla nii 4000, aga Viktoria Ladõnskajale piisaks ju linnapeana 2000st eurost küll,” ütleb Pakosta ja lisab: “Samas võib naine oma isikuomaduste, teadmiste ja oskuste poolest olla palju parem, tegutsemisjulgem ja rohkem jalad maas vallajuht, kellest on inimestele rohkem kasu, sest kõik sõltub inimesest, mitte tema soost.”

Pakosta sõnul ei tohiks avalikus sektoris palgalõhet üldse olla, ehkki tegelikkuses on see näitaja erasektoriga võrdne. “Avalikul teenistusel peab olema palgalõhe vastu võitlemisel eestvedaja roll,” toob ta välja, et seaduse järgi tuleb kohalikel omavalitsustel olla soolise võrdõiguslikkuse edendajateks.

Järgmistel kohalikel valimistel soovitab võrdõigusvolinik kandidaatidelt nõuda, et valituks osutudes makstaks naisvallavanemale sama palka kui meesvallavanemale. “Koputan ka ise siinkohal tulevaste volikogu liikmete südamele, et nüüd võiks kauboikapitalismi aeg läbi olla ja inimeste palk tuleks määrata nende soost sõltumata ka avalikus teenistuses, ikka oskuste, võimete ja inimestele parema elu pakkumise võime järgi.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee