Eesti uudised

Tartu haruldased konnad hävinguohus  

Argo TAAL , 30. august 1999, 00:00
Tartu zooloog Matti Masing kardab, et Supilinnas elutsev haruldane konnaliik jääb linnaosa uuele planeeringule jalgu. Vaimupealinna piirides asuv tiik on teadaolevalt ainus paik kogu Eestis, kus järvekonn suvatseb pesitseda.

Haruldasest konnast kuulis Eesti rahvas eelmisel aastal, kui Tartu linnavalitsuses hakkas kuju võtma Supilinna üldplaneering. Muu hulgas ehitataks planeeringu järgi autosild, mis läheb otse üle konnatiigi.

"Kui Emajõe sild ehitatakse üle Supilinna tiigi, siis võivad kaduda nii konnad kui teised tiigis elavad loomad," oletab doktorikraadiga vabakutseline loodusteadlane Masing.

Linnaplaneerijad on lubanud, et konnadele liiga ei tehta. Masing ei saa sellest lubadusest aru. "Kuidas saab mingit liiki kaitsta, kui teda pole põhjalikult uuritudki?" küsib ta. "Praegu on tõenäoline, et varsti tuleb Eesti kahepaiksete nimestiku üheteistkümnest liigist üks kustutada," ennustab Masing järvekonna tulevikku.

Esmaavastaja jäeti kõrvale

Masinguta ei teakski keegi, et järvekonn Tartus elutseb. Viis aastat tagasi tiigikaldal Lõuna-Eestis levinud veekonna poegi uurides avastas teadlane, et mõned konnapojad on teisest liigist.

Masing, kes käib tihti Supilinna tiigi ääres konnadele kahvaga jahti pidamas, võib kahepaiksetest rääkida pikalt ja andunult. Järvekonn on üks kolmest Eesti konnaliigist, kes elavad suurema osa elust vees. Veekonnast, keda Prantsusmaal söögiks tarvitatakse, pole järvekonna kerge eristada. Spetsialist Masing teeb seda loomakese jalal asuva varbakühmu suuruse ja veidi erineva värvuse järgi.

"Et siin järvekonni leidub, oli mulle suur üllatus. Viimati leiti neid Tartus ja ühtlasi kogu Eestis seitsmekümnendatel aastatel," räägib looduseuurija. Avastus tehtud, hakkas Masing linnavalitsust, keskkonnafondi ja riigiasutusi pommitama projektide ja taotlustega.

"Järvekonna kui üliharulduse säilitamiseks on vaja alustada selle liigi pidevat jälgimist," selgitab Masing, miks on talle raha vaja.

Paraku paistis Masing olevat ainus, kellele tiigielanikud korda lähevad. Institutsioonid, kes vaevusid Masingule vastama, teatasid, et tema kavatsused on toredad, kuid raha ei ole.Tänavu aga läks keskkonnafond heldeks ning andis linnaveekogude loomastiku uurimiseks kümmekond tuhat krooni. Selle raha usaldas fond linnaplaneerimisosakonnale, kes ei tellinud aga tööd mitte järvekonna avastajalt Masingult, vaid Tartu Ülikooli vanemteadurilt Toomas Saadilt. "Konnateadlasi on Eestis üldse vähe ja järvekonna on Eestis leidnud viimase 24 aasta jooksul vaid üks inimene!" pahandab Masing, et temast mööda mindi. "Järvekonna projekti ettevalmistamine oli minu aastatepikkuse tasuta eksperttöö vili."

Järvekonn ka Raadi järves

Toomas Saat ütleb, et on suve jooksul uurinud Tartu tiike ning leidnud järvekonna, kuid mitte Supilinna tiigist, vaid hoopis Raadi järvest.

"See ei tähenda, et teda Supilinnas olla ei või," ütleb Saat. Tema arvates on Tartu tiikide loomastik mitmekesine ning väärib kaitsmist. "Ümberkorraldusi tuleb linnas teha, sest elu ei saa seisma jääda," ütleb teadlane. "Aga konnadele peab ka siiski ruumi jääma."

Matti Masingu meelest pole linnaplaneerijate tulevikupilt Supilinnast mitte ainult konna-, vaid ka inimesevaenulik. Viimase plaani kohaselt hakkab piirkonna liikluskoormust vähendav uus peatänav kulgema läbi Tartu linnaserva ainsa haljasvööndi ning üle Emajõe supelranna.

"Silla selle asukoha vastu on lisaks Masingule veel mitu nimekat teadlast," nendib linnaplaneerimise osakonna spetsialist Irja Alakivi. "Neil on õigus. Muidu jääksid tartlased ilma puhkamisvõimalusest." Alakivi kinnitab, et silla asukoht pole veel kindel ning tema arvates on lõpliku otsuse tegemisel kasulik enne põhjalikult mõelda.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee