Krimi

Voodihaige ema koju surema jätnud poeg sai karistuse (58)

Denes Kattago, 4. mai 2017 16:58
HOOLIMATU: Raimond jättis oma ema kolmeks päevaks unarusse ja tegi sügisesel külmal ajal lahti ka korteri tuulutusaknad. Ema suri haiglas.Foto: Teet Malsroos
Viru maakohus määras oma voodihaige ema kolmeks päevaks üksi jätnud mehele mitmeosalise karistuse. Poja hooletus põhjustas hiljem haiglas ema Elfriide surma.

Varem kohtulikult karistatud 58-aastane Raimond jättis eelmisel aastal oma ema Elfriide 14.-17. oktoobrini üksi, olles teadlik, et tema ema on eluohtlikus seisundis – voodihaige, kes ei saa iseseisvalt liikuda ega ole võimeline iseseisvalt jooma ega sööma.

Abitus seisus Elfriide avastas tema naabrinaine, kes käis voodihaiget aeg-ajalt külastamas. Tema kutsuski 17. oktoobril välja kiirabi. Vanaproua viidi Rakvere Haiglasse, kus tal tuvastati šokiseisund, neerude puudulikkus, südame-vereringe puudulikkus, maksa puudulikkus, hingamispuudulikkus kopsupõletikust, lamatishaavad kandadel ja ristluul. Elfriide suri haiglas.

Süüdistuse kohaselt jättis hoolimatu mees oma ema unarusse, ei kutsunud talle abi ega viinud teda ka haiglasse. Elfriide olukorra tegi raskeks ka see, et poeg jättis sügisesel külmal ajal lahti korteri tuulutusaknad, mis tekitas haigele emale lisatüsistusi. 

Kohtu hinnangul on Raimondil ema ülalpidamise kohustus, mille ta teadlikult ja tahtlikult täitmata jättis. Seadus näeb ette, et vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Seda Raimond ei teinud ja mees põhjustas oma käitumisega tahtlikult oma emale  eluohtliku tervisekahjustuse ega teinud midagi selle kõrvaldamiseks.

Tunnistas süüd ja pääses kinnismajast

Raimond tunnistas oma süüd ja kokkuleppemenetluse alusel karistati teda ühe aasta ja kolmekuuse vangistusega tingimisi, katseajaks määrati kaks aastat ja kuus kuud. Lisaks mõisteti talt välja menetluskulud riigi kasuks: sundraha 705 eurot ning kaitsjatasu 169,20 eurot, mille ta peab tasuma aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Raimondit on ka varem karistatud. Viimati 2015. aastal mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Siis määrati talle üheksa kuu pikkune vabadusekaotus, mis asendati 297 tunni üldkasuliku tööga.

Viru Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova ütles Õhtulehele, et karistusseadustiku kohaselt oleks Raimondit saanud karistada kuni kolmeaastase vangistusega. "Ainult kohus saab anda oma hinnanguid karistuse määramisel," lisas Filippova vastuseks küsimusele, kas karistusmäär sõltub inimese varasemast paturegistrist.

Ametilt betoneerijast Raimondi töökohast, kus mees töötas kuritöö kordasaatmise ajal, öeldi Õhtulehele üksikasjadesse laskumata, et mees ei ole enam nende töötaja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee