2
fotot
KÄIME KATUSEID MÖÖDA: Käiks, aga katust pole. (Alar Truu)

Nädalavahetusel räsis Patarei merekindlust tormituul, mille kangemad iilid kangutasid kindluse merepoolselt küljelt lahti mitukümmend meetrit plekk-katust ja lennutasid selle kompleksi keskele. See pole aga kindlasti esimene kord, kui merekindluse katus remonti vajab – hoone omanik, Riigi Kinnisvara AS, on kulutanud viimase nelja aasta jooksul katuse lappimisele 66 588 eurot.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Nädalavahetusel räsis Patarei merekindlust tormituul, mille kangemad iilid kangutasid kindluse merepoolselt küljelt lahti mitukümmend meetrit plekk-katust ja lennutasid selle kompleksi keskele. See pole aga kindlasti esimene kord, kui merekindluse katus remonti vajab – hoone omanik, Riigi Kinnisvara AS, on kulutanud viimase nelja aasta jooksul katuse lappimisele 66 588 eurot.

2016. aastal remonditi Kalaranna fordi ehk rahvasuus tuntud Patarei merekindluse katust 3700 euro eest, 2015. aastal kulus katuse ja korstnate korrastamisele ning parandamisele 6045 eurot. 2014. aastal vahetati merekindlusel välja katusekate, tornikiiver ja laoti uued korstnad. Nende tööde maksumus oli 44 928 eurot. Ka 2013. aastal paigaldati merekindlusele katusekatted ja parandati toolvärki 11 915 euro väärtuses. Nelja aasta jooksul on merekindluse remonttöödele kulunud kokku 66 588 eurot – kui tutvuda erasektori kinnisvaraturuga pealinnast väljaspool, siis selle raha eest saaks osta näiteks Võrumaale Lasva valda neli kolmetoalist korterit ja Jõgevamaale hea tahtmise juures isegi kaks elumaja koos õunaaiaga.

Näib, et keegi oleks 177 aasta vanusele Kalaranna fordile justkui needuse peale pannud, sest vaatamata pidevale korrastamisele ja remontimisele laguneb see pidevalt. Nüüd tuleb riigil rahakotirauad jälle valla lüüa, sest tormikahjud on vaja hinnata ja seejärel katus korda teha. Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul koristatakse pärast tormikahjude hindamist objekt ja võetakse kasutusele esmased meetmed hoone ilmastikukindluse tagamiseks. "Samal ajal alustatakse tormis kahjustada saanud katuse osa projekteerimist ja ehitushanke ettevalmistamist," lisas ta. Idnurm märkis, et ka tänavu oli RKASil plaanis merekindluse katust remontida – seda 35 000 euro eest, millest aga pärast nädalavahetuse tormi enam ei piisa. "Sel eesmärgil oleme lasknud ekspertidel hinnata katusekatte ja karniiside seisukorda ning kaardistada kohad, mis vajavad esimesena parandamist. Kuna üks osa katusest sai nädalavahetusel möllanud tormis tugevasti räsida, siis selle võrra on tänavuste remonttööde maht kindlasti suurem," ütles Idnurm.

Aga milleks vana merekindluse katust pidevalt korrastada? Idnurme sõnul on RKASi prioriteet merekindlus võimalikult kiiresti korda teha, sest see tagab koostöö erasektoriga ja parandab võimalust hoone maha müüa. Merekindluse müüki ei ole praegu veel välja kuulutatud. RKASi arendusdirektor Timo Aarmaa on varem öelnud, et Patarei merekindluse rahavajadus kompleksi rekonstrueerimiseks ja ülalpidamiseks on 30 aasta peale umbes 150 miljonit eurot. "Kompleksi erakätesse müümine on praegu teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud hoonekompleksi korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks," kinnitas Aarmaa möödunud aasta lõpul toimunud ümarlaual.

Jaga artiklit

1 kommentaar

E
Ehh  /   04:16, 3. mai 2017
Kui on tegemist riigi kinnisvara a/s, siis ma ei imesta ühegi summa üle. See ärikate tsunf juba oskab riiki lüpsta.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis