2
fotot
MURES: Fred ja Cindy Warmbieri arvates ei ole USA võimud otsinud võimalusi nende poja vabastamiseks Põhja-Korea töölaagrist piisava tõsidusega. (Maddie McGarvey / Getty Images)

Põhja-Koreas Pyongyangi lennujaamas vahistati mullu 2. jaanuaril USA Virginia ülikooli tudeng Otto Frederick Warmbier, kelle pagasist leiti suveniirina kaasa võetud propagandaplakat. Kohus mõistis ta vaenuliku tegevuse eest 15 aastaks sunnitöölaagrisse. Noormehe vanemad ei ole pojast sest saati midagi kuulnud.

Põhja-Koreas vangis istuva 22aastase Otto Frederick Warmbieri vanemad Fred ja Cindy Warmbier jälgivad murelikult USA ja Põhja-Korea suhete teravnemist. Nad leiavad, et USA valitsus on poja vabastamiseks liiga vähe ette võtnud. "Kim Jong-un hoiab meie poega pantvangis," kurtis isa ajalehele The Washington Post. "Me isegi ei tea, kas ta üldse elab," lisas ta murelikult.

Otto Frederick Warmbier sõitis kümneliikmelise turismirühma liikmena viieks päevaks Põhja-Koreasse Hiina turismifirma vahendusel. Ta vahistati mullu 2. jaanuaril Pyongyangi lennujaamas riigist lahkumisel. Vahistamise ajend oli pagasist leitud hotellist suveniirina kaasa võetud propagandaplakat. Warmbieri sõnul oli plakatit palunud ühe tema sõbra ema, et panna see "trofeena" üles tema kirikus. Noormees lisas, et pidi plakati eest saama 10 000 dollarit maksva auto. 

Kohtuprotsess kestis vaid tund aega 

Põhja-Korea võimud korraldasid Otto Frederick Warmbieri süüdimõistmiseks mullu 16. märtsil näidisprotsessi, mis kestis vaid tund aega. USA tudengit süüdistati riigivaenulikus teos. Otto Frederick Warmbier tunnistas kaks ja pool nädalat enne kohtumõistmist korraldatud pressikonverentsil pisarsilmi, et hotelli fuajeest plakati varastamine oli kohutav viga. Noormees lisas ka, et ta on liigutatud sellest, kui inimlikult Põhja-Korea temasugustesse kurjategijatesse suhtub. Abi sellest tunnistusest ei olnud. Kohus mõistis ta 15 aastaks töölaagrisse.

KADUNUD: Põhja-Korea kohus mõistis mullu 16. märtsil USA tudengi Otto Frederick Warmbieri propagandaplakati varguse eest15 aastaks töölaagrisse. Pärast seda ei ole noormeest keegi näinud. (Reuters / Scanpix)

Pärast kohtuprotsessi on Otto Frederick Warmbier jäljetult kadunud. USA-l pole Põhja-Koreas saatkonda ja vajadusel palutakse abi Rootsi saatkonnast. Põhja-Korea võimud on aga seni vastanud eitavalt Rootsi diplomaatide palvetele kohtuda Otto Frederick Warmbieriga.

Vahetult pärast poja vangistamist palusid USA võimud vanematel vaikida, et mitte pahandada Põhja-Koread. Nüüdseks on nende kannatus katkenud. Viimastel nädalatel tuleb üha uusi uudiseid, et Põhja-Korea ja USA suhted pingestuvad ja võib puhkeda tuumasõda. Vanemad ei taha mõeldagi sellele, mis saab nende pojast siis, kui sõda peaks tõepoolest algama.

Fred ja Cindy Warmbierile tundub, et USA võimud ei suhtu nende poja vabastamisse tõsiselt. Vanemad meenutavad, et Põhja-Koreas on ka varem USA kodanikke vangistatud, kuid tänu ekspresidentide Bill Clintoni ja Jimmy Carteri ning New Mexico osariigi endise kuberneri Bill Richardsoni vahendustegevusele pääsesid nad vabaks. 2014. aasta novembris käis Põhja-Koreas tollane USA riikliku luure direktor James Clapper, kes saavutas misjonär Kennet Bae ja Matthew Milleri vabastamise. 

Kaks ameeriklast vangis, kolmas ootab saatust 

Praegu vaevleb Põhja-Korea vangilaagrites kaks USA kodanikku. Lisaks Otto Frederick Warmbierile 2015. aasta oktoobris vahistatud ja mullu aprillis spionaažis süüdistatuna 10 aastaks vangi mõistetud 63aastane Kim Dong-chul. Põhja-Koreas ootab oma saatust ka ameeriklane Kim Sang-duk (Tony Kim), kes vahistati Pyongyangi lennujaamas tänavu 22. aprillil.

Poliitikavaatlejate arvates andis Põhja-Korea režiim professor Kim Sang-duki vahistamisega märku, et Pyongyangis ollakse huvitatud dialoogist USA valitsusega. USA asepresident Mike Pence ütles aga, et Põhja-Korea tuumaprogrammiga seotud pingete tõttu ei ole praegu õige aeg Pyongyangiga kõneleda.

Seda ootamatum on USA presidendi Donald Trumpi värske avaldus, et tal oleks au kohtuda Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, juhul, kui tingimused selleks on õiged.

Põhja-Korea riiklik infoagentuur KCNA reageeris eile Donald Trumpi sõnadele karmi hoiatusega, et USA strateegiliste pommitajate B1 lend üle Korea poolsaare oli sõjaline provokatsioon, mis toob tuumasõja lähemale.

Esmaspäeval andis Põhja-Korea juhtkond mõista, et on valmis igal ajal korraldama uue tuumakatsetuse. Seni on neid tehtud viis, viimati mullu 9. septembril. Lõuna-Korea luure andmetel on Põhja-Koreal praegu vähemalt kümme aatomipommi.

Jaga artiklit

11 kommentaari

A
Ameeriklased pole lääne-eurooplased ja sestap  /   19:13, 8. mai 2017
on nad väga hästi teadlikud elu põhitões : iga inimene vastutab ise ja ainult ise oma otsuste , tegude eest ja elu eest.
E
emmeee,bäääää  /   17:57, 3. mai 2017
pahad korea miilitsaonud ei lubanud Kimionu mõnitada...bäää!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis