Eesti uudised

Eesti juubeliaasta hea avalik ruum jõuab esimesena Tõrvasse (2)

Asso Ladva, 2. mai 2017, 14:31
Tõrva keskväljak linnulennult ...Foto: Janar Kallas
Tõrva on esimene linn, mis saab Eesti riigi juubeliaasta raames ettevõetud linnakeskuste uuendamise kampaaniaga klanitud keskväljaku. Ehitustööd sulgevad väljaku ilmselt terveks suveks, kuid linnakese ettevõtjad on ülla eesmärgi nimel valmis taluma ebamugavusi.

Tõrva on üks 15 linnast, mille keskpunkti värskendamiseks käivitasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Vabariik 100 juubelitoimkond programmi "Hea avalik ruum." See tähendas linnakeskuste uuendamise arhitektuurivõistlusi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendatud Euroopa Liidu toetust võistlustelt saadud projektide realiseerimiseks 2020. aasta lõpuks.

"Eesti Vabariik 100 juubeliprogramm kestabki aastani 2020," selgitab programmi "Hea avalik ruum" projektijuht Kalle Vellevoog. "Esimestena said võistlustega ühele poole Tõrva ja Põlva ning nemad jõuavad ka ehituseni esimestena." Seega saab päris juubelipäeval kindlasti ette näidata ka esimese käega katsutava tulemuse.

Tõrva keskväljak on esimene

"Eesmärk on Tõrva keskväljak sellel aastal valmis saada," ütleb Tõrva abilinnapea Tõnu Jaansalu. "Ehitushange on välja kuulutatud, loodame, et vaidlusi ei tule ja mai lõpuks on ehitaja olemas."

"Korrastatud keskväljakule võiks tulla tänavakohvikud, kaubandus võiks majadest välja tulla," tutvustab Jaansalu 6500 elanikuga linna soove. "Peamine, et keskväljak ei oleks tühi väli, kus puhub ainult tuul, vaid inimestel oleks põhjust siia tulla ja neil oleks siin hea olla."

Jaansalu möönab, et keskväljakuga on Tõrval kogu aeg mingeid plaane olnud. Aastaid tagasi jõuti isegi projektini, kuid väikesel omavalitsusel oli oma eelarvega alati midagi pakilisemat teha. Nüüd sai otsustavaks EAS-i vahendatud 1,2 miljoni euro suurune toetus. Kogu ettevõtmise eeldatav maksumus on 2 miljonit eurot, Jaansalu sõnul loodetavasti natuke vähem.

"Mingil määral tuleb ehitusega seoses kindlasti rahulolematust," ennustab Jaansalu. "Püüame seda nii palju kui võimalik leevendada. Seal annab veidi sättida, et äridele pääseb juurde. Eks kõik saavad aru, et pikas perspektiivis tuleb see kõigile kasuks, aga remont on ebameeldiv kõigile."

Ehitusest vähe teavet

"Tegelikult peaks ehitus juba käima," sõnab vahetult keskväljaku ääres asuva kohviku Läti Saatkond juht Teddy Urmet. "Algselt oli jutt, et suured tööd saab turismi kõrghooajaks tehtud. Kui nüüd ehitaja leitakse alles mai lõpuks, siis see muudab väga palju."

Kohviku jaoks on väga oluline, kas ehitus käib ka kõrghooajal ja kuidas on korraldatud kohvikule juurdepääs. Sellest sõltub, kas tuleb teha puhkuseperioode, sõnab Urmet. "Tegelikult oleme positiivselt meelestatud. Tõrva turuplats on oodanud korrastamist aastakümneid. Kui järgmisel hooajal on kõik ilusaks tehtud, siis on oodata palju rohkem külastajaid,“ on ta lootusrikkas.

Teine keskväljaku ääres toimetav ärimees teab küll, et keskväljakut peaks renoveeritama, kuid midagi täpsemat ta kuulnud pole. Aga ta möönab, et väljak vajaks kindlasti uuendamist.

Põlva rihib järgmist kevadet

Põlva vallavalitsuse arenduse peaspetsialist Mari-Riina Terna ütleb, et ehitushange kuulutatakse välja lähiajal.

„Tahtsime küll sellel aastal valmis saada, aga kuna projekt on keeruline, siis oli seda tarvis täpsustada ja EAS-iga kooskõlastada. Põhiasjad peaksid sellel aastal valmis saama, kuid lõpptähtajaks seame järgmise aasta kevade.“

Kevadine tähtaeg on Terna sõnul reaalne, sest Põlvas on korrastatav ala suur ulatudes keskväljakult kuni järveni. Kavandatud on mitmeid skulptuure ja purskkaeve, mis teeb ehitamise keeruliseks, kuid kommunikatsioonid ja suured pinnad peaksid sel aastal paika saama. Kuigi Põlva keskväljak päris õigeks tähtpäevaks uueks ei saa, siis aastapäeva paraadi saab seal kindlasti korraldada, sõnab ta.

Uue keskväljaku saavad 15 linna ja Kuremäe

Programmi „Hea avalik ruum“ raames on tänaseks 15 keskväljaku arhitektuurivõistlus lõppenud. Jõhvi keskväljaku projekte saab esitada mai lõpuni.

Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Kuressaare, Rapla, Elva, Kärdla, Rakvere, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Narva, Jõhvi ja Tallinna kõrval on programmis Kuremäe, mis esimesel pilgul sellesse nimekirja hästi ei sobi. Vellevoogi sõnul oli selle asula keskuse projekteerimine kogu programmi üks põnevamaid: „Kuremäel on kohalikke elanikke vaid mõnisada, kuid klooster toob usupühade või protsessioonide ajaks asulasse korraga mitu tuhat inimest. Kuidas sellist vastuolu lahendada, see oli arhitektidele päris põnev ülesanne.“

Vellevoog sõnab, et avaliku suure ruumi kujundamise ülesandeid on Eesti arhitektidele jagunud viimastel aastatel üksikuid, samas kümme aastat tagasi olid väikelinnad selles suhtes veel aktiivsed. „90ndatel olid prognoosid optimistlikud, linnad uskusid elanikkonna kasvu,“ meenutab Vellevoog. „Praegu on nende jaoks peamine küsimus, kuidas elanikke paigal hoida. Kahanevad linnad tuleks keskuste ümber koondada, praegu on nad laialivalgunud, äärelinna korterelamud pahatihti tühjaks jäänud.“

Vellevoogi sõnul on selle teema kõige aktiivsemalt käsile võtnud Valga linn, mis lammutab pooltühjad paneelmajad ja toob linnaelanikud korrastatud ajaloolistesse majadesse kesklinnas. Linnakeskuste uuendamise arhitektuurivõistluste programm võib toetada sarnast tegevust teisteski paikades.

Arhitektide liit kavandab asulakeskuste projekteerimise programmile juba jätkuüritust. Kavas on külastada linnu ja suuremaid asulaid, mis projekti esimese vooruga ei ühinenud. „Ei taha, et see projekt lihtsalt algab ja lõpeb,“ kergitab Vellevoog plaanidelt saladuskatet. „Me soovime, et see haaraks kogu Eestit.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee