Eesti uudised

Algas hülgejahihooaeg, kuid miks on hallhüljes toidulaual haruldus? (10)

Daniel Veinbergs, 2. mai 2017, 11:47
RASKE SIHTMÄRK: Suure ja pekise hallhülge viib jahipäevikusse vaid otsene tabamus pähe.Foto: HEIKO KRUUSI
Hallhüljest tohib hooajaliselt küttida juba teist aastat, kuid siiski jõuab hüljes toiduhuvilise lauale vaid lähitutvuste kaudu.

Praegu elutseb Läänemeres ligikaudu 30 000 hallhüljest, kellest tänavu lubab keskkonnaamet jahimeestel küttida 45 isendit, seda peamiselt traditsioonide taaselustamiseks. Siiski on viimasel paaril aastal kütitud vaid osake lubatud kvoodist. Näiteks möödunud aastal kütiti üle Eestimaa vaid üheksa hüljest lubatud 42st. Kõige kõrgemal hoiavad lippu Kihnu jahimehed, kelle jahipäevikutesse märgiti eelmine aasta kuus hallhüljest.

Miks on kaalult 300 kiloni küündivat hallhüljest nõnda keeruline küttida?

Samal teemal

Ruhnus tegutseva Mõntu jahiseltsi juhatuse esimees Priit Karu arvab, et järjepidevuse kadumise tõttu on jahimehed ära unustanud vanad traditsioonid ja oskused.

„Usun, et nüüd kui seadus küttimist taas võimaldab, siis aasta-aastalt jahimeeste oskused paranevad.“ Igal juhul on jahiliste huvi kasvamas. Karu osales hülgejahil möödunud sügisel. Katsumuseks osutus hülgele ligi hiilimine, veel suurem väljakutse on tabada hüljest pähe, vastasel juhul kaob ehmunud uluk jäädavalt vette.

Pärast küttimise seadustamist on Ruhnus edukalt kätte saadud vaid üks hallhüljes. Ka see õnnestus päikeselise ning tuulevaikse ilma korral, kui kolleeg suutis hiilida hülgest vaid 70 meetri kaugusele. Rappuvast mootorpaadist tulistamine oleks veelgi keerulisem, pealegi ei luba seda ka seadus.

Karu hindab hülgeküttimise traditsiooni. ,,Uluki liha, rasv, nahk – see kõik ongi traditsioon,’’ ütles Karu.

Spetsiifiline maitse

Hiiumaal asuva Pähkli talu perenaine ning vabakutseline kokk Heli Hahndorf on hallhüljest valmistanud oma külalistele viiel toidukorral. „Maitse on huvitav, midagi kala ja liha vahepealset,“ meenutab Hahndorf, kelle sõnul jäid külalised elamusega rahule, kuid eelistavad piirduda delikatessi maitsmisega. „Suures koguses sööks seda vast paar inimest sajast,“ kirjeldab perenaine. Ka lõhn pidavat kokkamisel nina kirtsutama panema. Tekstuurilt on hülgeliha nagu liha või kala ikka – seda saab keeta, praadida, vinnutada, suitsutada ja külmutada. Iseäralikku maitse vastu aitab perenaise sõnul kõige paremini hülge suitsutamine.

Kalamehe nuhtlus

Hiiumaa võrgumeister Imre Kivi näeb tavainimese silmis armast hallhüljest nuhtlusena. „Nad lähevad kergemat vastupanu teed,“ muheleb Kivi, kelle püünistesse koguneb iga aasta jooksul umbes nelikümmend hallhülge korjust. „Hüljes ei viitsi ise kala püüda, ta seab end mõrra juurde sisse, sest seal on palju kala. Ta pugib ja pugib end silmini täis. Kui on vaja hapnikku hingata, siis ta pinnale enam ei jõua,“ arvab Kivi. Vahest ongi mõne hülge hukatuseks tema enda aplus, kuid kalamehe elu muutub sellest keerulisemaks. „Alles sügisel uppus mõrda üks haruldane viigerhüljes,“ meenutab Kivi. Pärast hülge märkimist püügipäevikusse tuli laip ära seadustada. „Nädalaid käis paberimajandus ametnikega. Kolm erinevat ametnikku käis kohapeal vaatamas, et kas ikka on viigerhüljes.“ Samal ajal seisis haruldase viigerhülge laip kalamehe külmhoones. Viimaste paberite vormistamise järel andis keskkonnaamet võrgumeistrile üle dokumendid, mis tõestavad viigerhüljest tema omandina. „Sain hülge endale, võtsin naha, tegin rasva,“ meenutab kalamees, kes ei lasknud ka haruldasel lihal raisku minna.

Igal aastal sureb püünistesse tunduvalt rohkem hülgeid kui küttimise tagajärjel. Uppunud hülgest tuleb teavitada keskkonnaametit. Üldjuhul maetakse korjus maha, sest loomulikku surma läinud hüljes söögiks ei kõlba.

LEIDSID OTSA: Kalurile valmistavad peavalu tema tahtmata mõrda ujuvad hülged.Foto: IMRE KIVI

Bioloog Martin Silts leiab, et pigem ujub isend püünisesse äärmiselt tühja kõhuga, kui talle loomulikul viisil kala hambusse ei satu. „Enamjaolt upuvad püünistesse noored hülged, kes lihtsalt ei oska mõrrast väljapääsu leida,“ ütleb Silts. Tema sõnul leidub siiski ka vanemaid veeimetajaid, kes on õppinud osavalt püünise saadusi pruukima.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Margo Tannik pakub välja, et hülge ja kalamehe suhet aitaks parandada ilmselt kahjude, ehk purunenud püüniste ja kadunud kalasaagi rahaline kompenseerimine.

Hülgejahi reeglid paigas

Hülgekvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi laht 25, Saarte põhja- ja läänerannik 8 ning Soome laht 12 looma. Tänavu kestab jahiperiood 15. aprillist 31. detsembrini. Neid tohib küttida kaldalt jahiloa alusel vaid kehtiva jahitunnistusega jahimees, kes on läbinud suuruluki laskekatse. Hallhüljeste küttimine ei ole lubatud kaitsealadel. Hallhülge jahti ei ole Eestis toimunud enne viimaseid aastaid alates 1970. algusest, kui populatsioon asetses madalseisus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee