Eesti uudised

Piisab ühest korrast ja võid sattuda ootamatu külalise ohvriks (11)

Liis Vaksmann, 2. mai 2017, 10:21
MIS SIIN KÜLL HEAD ON? Vargad võivad elamisse tungida nii läbi akna kui ukse Foto: VidaPress
Kuidas vargad tegutsevad ja milliseid vahendeid kasutavad?

„See on väga oluline, et inimesed pildistaksid ja jagaksid infot kahtlust tekitavatest inimestest ja olukordadest ning jagaksid neid ennekõike politseiga,“ räägib kriminaalbüroo talituse juht sellest, kuidas kogukond saab pättide vahelevõtmisse panustada.

Samal teemal

Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul on Harjumaal eluruumides toime pandud vargusi politseis registreeritud 111 juhul. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo on kaardistatud 78 professionaalset korterivarast, neist 45 on hetkel kinnipidamisasutuses. „Need on vargad, kes on korduvalt ja korduvalt vanglast vabanedes jätkanud täpselt sama liini. Sellest, kui paljud nendest vabaduses on, sellest sõltub ka korterivarguste arv,“ räägib Põhja prefektuuri kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson. „Me jälgime neid pidevalt, sest nemad tekitavad kõige rohkem probleeme.“

Üldpildis jagunevad vargad kaheks. „Ühed varastavad päevasel ajal, kui inimesed on tööl. Teised käivad siis, kui inimesed on kodust ära, näiteks kuskil reisil või öösel,“ toob Jervson välja. „Lisaks on ka nii-öelda uksekatsujad, kes käivad trepikojad läbi ning katsuvad, kas on lahtisi uksi. Öisel ajal lahtist ust leides varastatakse, mis ette juhtub,  elanikud aga sama ajal magavad,“ räägib ta ja viitab, et praegu on kesklinnas lukustamata uste probleem üsna jõudsalt pead tõstmas. „Võib juhtuda, et kümme aastat on sul uks lukustamata ja mitte midagi ei juhtu, kuid piisab ühest korrast, et unustasid lukku keerata ning sind võib külastada külaline, keda ei oodata.“

Jervson märkis, et ilmade soojenemisel on eluruumidest vargustega väikene seos, mida inimesed kipuvad üle tähtsustama. „Detaile teadmata võib tunduda, et päikseliste ilmade saabudes registreeritakse rohkem vargusi. Paljudest sissemurdmistest antakse aga teada tükk maad hiljem. Vargus mõnes (suve) majas võis toimuda näiteks pool aasta tagasi ning nüüd alles suvilat külastades avastab ta varguse,“ räägib ta. Politseimajor nendib, et aastaaeg võib olla soodustavaks faktoriks. „Näiteks kui väljas sajab vihma või lund, siis tõenäoliselt keegi ei taha seal akna taga kõlkuda,“ tõdeb ta. „Kui äsja on maha sadanud lumi ja kedagi seal kõndinud ei ole, siis on selge, et sinna jälgi ei soovita jätta. Vastasel korral need näitavad, kuhu ta liikus. Seda ei ole kurjategijal ilmselt vaja ning nad arvestavad sellega.“

Fantoomkurjategijad

Enamikel juhtudel saab inimene koju minnes aru, et tema majapidamist on vargad rüvetamas käinud: ukselukk on lahti murtud või aken sisse löödud. Paraku on vargaid, kelle visiidist pole jälgegi. „Politsei jaoks on need fantoomkurjategija kõige ebameeldivamad. Sellistel juhtudel tuleb inimene koju ja ta ei saagi aru, et tema kodus on käidud,“ räägib Jervson. „Ta otsib näiteks kõrvarõngaid või sõrmuseid, kuid need on kadunud. Esimene mõte, kui kodus midagi üles ei leita – olgu need väärisesemed või tehnika - on ikka see, et äkki võttis need keegi lähedane või lapsed, ehk paigutasin ise kuhugi. Möödub nädal-kaks kuni saadakse aru, et vargad on käinud ja siis teavitatakse politseid. Kahjuks jõuavad sellised teated meieni hilja, et politseil jääb kohapeal on ainult ütlused võtta. „Tõendeid võtta on hilja.“ Jervson soovitab, et kahtluse korral tuleks koheselt politseiga suhelda.

Jervsoni sõnul saab sääraseid Harjumaal tegutsevaid fantoome lugeda ühekäe sõrmedel. „Neid on väga vähe. Saan öelda, et hetkel selliseid vargaid ei ole. Kõik säärase käekirjaga vargad on vangis, väljaarvatud üks mees, kes praegu ei tekita probleeme,“ lausus Jervson.

Naabrivalve

Mida saab aga inimene ise ära teha selleks, et vältida varguse ohvriks langemist ja muuta kodukant turvalisemaks? „Alles oli Nõmmel olukord, kus endise siseministri Pevkuri maja üritati sisse murda.  See alarmeeris inimesi - meie piirkonnas toimetab mingi inimene, kes katsub uksi ja tahab varastada. Inimesed olid varasemast tähelepanelikumad ja ärevamad. Kahtlaste inimestest ja tegudest anti teada, tehti pilte ja hoiatati teineteist sotsiaalmeediasse postitades,“ nimetas Jervson võimalusi, kuidas kogukond saab naabreid ja lähedaste piirkondade elanike hoiatada.

Jervson tõdeb, et inimesed üha rohkem teavitavad kahtlastest juhtumitest. „Inimesed on politseiga lähedasemad. Me oleme avatumad ning räägime avalikkusega, mida ja mis me teeme. Usaldust on raske luua, kui me ise oleme napisõnalised. Politsei on usaldusväärne partner inimestele,“ tunnistab ta. Tulles tagasi tähelepanelike inimeste juurde, kiidab Jervson naabrivalvet „Need elanikud suhtlevad omavahel ja panevad tähele anomaaliaid. Elukeskkonnast hoolivad inimesed jagavad meiega infot, mis on meile suureks abiks. Omades kvaliteetset pilti, siis ei kulu kaua teadmaks, kellega tegu on.“

Alati pole kõik nii roosiline ning meenuvad juhtumid, kus inimeste ükskõiksus paneb kulmu kergitama. „Alles hiljuti oli Pärnu maanteel vaatepilt, kus keset tänavat ronis üks inimene aknast sisse. Teine tegi talle pätti, suits ees ja mitte üks inimene ei pidanud seda infoks, mida politseiga jagada,“ toob  Jervson näite. „Helistage ja andke teada, et käib kahtlane tegevus!“

Mida tähele panna?

Mida aeg edasi, seda leidlikumalt vargad jälgi peidavad ning tuletab meelde, et lukustatavad trepikoja uksed on pigem selleks, et hoida eemale soovimatut seltskonda, mitte vargaid.

Ka juhukülalised, kellega hiljuti alles kohtuti ja kes pahaaimamatult külla endale, võivad endast ohtu kujutada. „Inimesed lasevad endi koju inimesi, kelle motiivid pole teada. Näiteid on sellest küll,“ tõdeb ta. „Teame naisnarkomaane, kes tutvuvad baarides, mehed kutsuvad nad külla ja hommikul ärgates on korter tühjaks varastatud.“

Ka võtmete kaotamisele tuleb tähelepanu pöörata. „Kui kaotatakse võtmed, siis tuleb kaaluda uue luku paigaldamist,“ rääkis Jervson. „Ei või iial teada, kuhu need kaotati. Kui need pillati trepikoja ukse ette, siis varas haarab need kaasa ning käib kõik trepikoja korterid läbi kuniks leiab ukse, millele võti avab.“ Jervson tuletab meelde, et see, kui trepikoja välisuks on lukus, ei taga oma korteri turvalisust.

Jervsoni sõnul aitab vargusi ära hoida, kui kodust lahkudes või magades suletakse kõik uksed ja aknad. „Oma vara ei tohi jätta paika, kus halbade kavatsustega inimesed neid näevad.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee