Eesti uudised

Arne Lokk tütrest ilma  

Kirsti VAINKÜLA , 25. august 1999 00:00
Pommiplahvatuses neli aastat tagasi käed, nägemise ja kuulmise kaotanud eridemineerija Arne Lokk pole pool aastat oma viieaastase tütre Delfiinaga kohtunud. Eksabikaasa viis tütre isa eest salaja Ameerikasse.

"Pool aastat otsisin oma tütart. Ühel päeval sain teada, et ta ei elagi enam Eestis - ema oli ta salaja Ameerikasse viinud," ütleb pime Arne Lokk, 28, katkendlikul häälel.

Mehe ehtsatena näivad kunstsilmad ei suuda tema pettumust välja näidata, südamevalu aga on tuntav hääles. "Kuidas ta seda võis? Seaduste järgi ei olnud tal ka õigust," on Lokk oma lapse saatuse pärast mures.

Tütart Delfiinat kohtas Arne viimati aasta eest. Tookord vadistas tüdrukuke oma pimedale issile nukkudest ja kilkas niisama. Pärast seda ei ole ta tütrest kuulnud ei kippu ega kõppu.

"Eksabikaasa Sveta läks minu juurest aasta pärast plahvatust." Kui Arne palus luba tütrega kokku saada, siis naine seda heaks ei kiitnud. "Kui, siis ainult koos minuga," oli tütre ema Arnele öelnud.

Arne abiellus siis uuesti, Nata?aga. Eksabikaasa ähvardas teda enne pulmi. "Ütles, et kui uuesti abiellud, siis pühi oma lapsest suu puhtaks," meenutab Arne. Arnet ajab eksabikaasa jutt vihale.

Peaasi, et lapsel hästi läheb

Et tema lihane tütar hoopis teisel pool ookeani Atlanatas elab, sai Arne teada juhuslikult. "Kuidas ta sai seda teha? Lapse üle piiri viimiseks on ju isa luba vaja. Ta ei ole seda minult küsinudki," imestab isa Arne ja on oma eelmisest abielust pärit viieaastase tütre kaotamise pärast ääretult kurb. Ta on nõu pidanud advokaadiga ning kaalub asja kohtusse andmist.

"Kuid," on ta veidi kahtlev, "mida see minu jaoks muudaks? Peaasi, kui lapsel hästi läheb," ei taha ta Atlantas elavat tütart kohtukadalipuga traumeerida.

Arnet lohutab mõte, et Nata?aga, 22, muretsevad nad nagunii veel lapsi. Ent mitte lähiaastatel. Järgmise nädala tarkusepäeval saavad Arnest ja Nata?ast sotsiaal-humanitaarinstituudi psühholoogia eriala tudengid.

"Tahame kõigepealt hea hariduse saada. Kui kooli lõpetame, avame oma nõustamiskabineti. Ehk oskame inimesi nende mures aidata," on Lokkide perel suured plaanid.

Käis Haapsalus ilutulestikku kuulamas

Arne sõnul oli neil Nata?aga võrratu suvi. Koos rännati mööda Eestimaad, ujuti, grilliti liha. "Isegi Haapsalu ilutulestikku käisime vaatamas," kinnitab pime Arne Lokk.

Ilusat suve varjutasid aga kuulujutud. "Paljud on millegipärast rääkima hakanud, nagu oleks Nata?a minuga raha pärast abiellunud. Ja et Nata?a on usuhull," lükkab Arne koledad kuulujutud ümber. "Inimesed peavad uskuma, et teinekord on elus ka hästi. Mina armastan Natat ja tema mind, teinekord juhtub elus nii."

Nii tervist kui ka oma majanduslikku olukorda hindab Arne Lokk heaks. Valusid ei ole ning päästeametilt saab ta kuni elu lõpuni vanema eridemineerija palka.

Arne ei varja, et paari aasta eest, abielulahutuse aegu, oli tal raske aeg. Mõtles isegi enesetapule.

"Mul olid kohutavad valud, olin raviminarkomaan. Nüüd võin seda tunnistada, sest see aeg on läbi. Nüüd joon ainult õlut ja korra kuus ka viina," räägib Arne oma salapahedest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee