Maailm

USA kindral: Venemaa relvastab Afganistanis Talibani äärmuslasi (84)

Aadu Hiietamm, 27. aprill 2017, 04:00
TALIBANI VÕITLEJAD: Mullu tapsid äärmusliikumise Taliban võitlejad Afganistanis 6700 valitsusvägede sõdurit.Foto: AP / Scanpix
Afganistanist tuleb ärevaid teateid. Läinud reedel hukkus riigi põhjaosas Balkhi provintsis kümmekonna Talibani võitleja rünnakus valitsusvägede sõjaväebaasis 140 ja sai haavata 160 sõdurit. Afganistani kaitseminister ja ülemjuhataja panid seejärel ameti maha. USA ja rahvusvaheliste vägede komandör Afganistanis kindral John Nicholson andis selgelt mõista, et Taliban saab relvi Venemaalt.

Afganistan on jäänud NATO mure-lapseks. USA üleeelmise presidendi George W. Bushi 2001. aasta oktoobris alustatud sõjakäigu eesmärgid jäid suures osas täitmata ja äärmusliikumine Taliban on taas pealetungil.

Verine üllatusrünnak

Samal teemal

Läinud reedel korraldasid vaid kümmekond Talibani võitlejat üllatusrünnaku Afganistani põhjaosas Balkhi provintsis Masar-i-Sharifi lähistel valitsusvägede sõjaväebaasile ning tapsid seal 140 ja haavasid 160 sõdurit.

Afganistani kaitseminister ja vägede ülemjuhataja panid seejärel ameti maha. Tapatalgud Balkhi provintsis näitasid, et aastatel 1996–2001 Afganistanis võimul olnud Taliban on viimase paari aasta jooksul oluliselt tugevnenud ja võimeline korraldama veriseid rünnakuid kõikjal riigis.

Esmaspäeval käis Afganistanis üllatusvisiidil USA kaitseminister James Mattis. Ta andis Kabulis koos kindral John Nicholsoniga pressikonverentsi, millel anti selgelt mõista, et Venemaa varustab Talibani võitlejaid relvadega. Kaitseminister Mattis rõhutas, et relvade toimetamisega valitsusvastastele välisriikidest rikutakse rahvusvahelist õigust.

SÜÜDISTAB: USA kindral John Nicholson andis esmaspäeval Kabulis selgelt mõista, et Venemaa relvastab Talibani võitlejaid.Foto: AFP / Scanpix

Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas USA süüdistused tagasi. Ta ütles teisipäeval Moskvas, et tegemist on sisutühja laimuga. Venemaa tunnistab siiski, et neil on side Talibaniga, kuid nende kontaktide eesmärk on saavutada Talibani astumine rahukõnelustesse Kabuli valitsusega.

Ajaleht Bild kirjutas seejärel viitega luureandmetele, et Venemaa saadab Talibani võitlejatele näiteks vanu Kalašnikovi kuulipildujaid (PK), mida on lihtne käsitseda. Afganistani ajakirjanik ja Kabuli ülikooli poliitikadotsent Muslim Shirzad rääkis ajalehele Bild, et Urozgani provintsis on nähtud ka Vene sõjalisi nõuandjaid. See kinnitab, et USA süüdistused pole päris alusetud.

Sõda kestab 17. aastat

Muslim Shirzadi arvates relvastab Venemaa Talibani selleks, et nõrgestada Afganistanis järjest enam kanda kinnitavat terrorirühmitust Islamiriik. Taliban on aga pööranud Venemaalt saadud relvad peamiselt Afganistani valitsusvägede sõdurite vastu. Mullu sai surma 6700 valitsusvägede sõdurit. Afganistani valitsuse andmetel toetavad Talibani Venemaa kõrval ka Iraan ja Pakistan.

George W. Bushi algatatud sõda Afganistanis kestab juba 17. aastat ja selle lõppu pole näha. Taliban kontrollib vähemalt kolmandikku riigist ja korraldab pidevalt rünnakuid ka valitsusvägede kontrolli all olevatel aladel, kaasa arvatud pealinnas Kabulis.

Teatavasti viis USA üle-eelmine president George W. Bush väed Afganistani ajendatuna 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutest New Yorgis ja

Washingtonis. Tol ajal Afganistanis võimul olnud Taliban keeldus välja andmast terrorivõrgustiku al-Qaeda juhti Osama bin Ladenit.

Taliban suudeti küll kiiresti kukutada ja võimule upitada president Hamid Karzai valitsus, mis paraku osutus üdini korrumpeerunuks. Afganistani rahvale lubasid sissetungijad rahu, turvalisust ja jõukust, kuid need lubadused jäid sõnakõlksudeks. Kõik senised valimised on olnud pigem farsid ja lääneriikide toetusel võimul püsivas valitsuses lokkab korruptsioon. Näiteks avastas 2014. aastast ametis olev president Ashraf Ghani, et üks minister võttis hiljuti ametisse 150 ametnikku, kellest 95% olid tema sugulased või kuulusid samasse etnilisse rühma.

USA koos liitlastega jättis esimestel sõja-aastatel kasutamata võimaluse Afganistan stabiliseerida. Nii suhtusid lihtsad afgaanid Talibani kukutamisse üldjuhul positiivselt. Paraku alustas George W. Bush 2003. aasta kevadel juba uut sõjakäiku Iraagis ja Afganistani jäi korda looma napp 20 000 sõjaväelast, mida oli ilmselgelt liiga vähe. Talibanil võimaldati kosuda ja hiljem jäi Afganistanis väheks ka 130 000 võõrsõdurist.

12 000 võõrsõdurit

USAs pärast George W. Bushi võimule tulnud president Barack Obama võis plusspoolele kanda Osama bin Ladeni tapmise 2011. aasta mais Pakistanis. Kuna ametlikult mindigi Afganistani just selle mehe skalbi järele, siis võimaldas Osama bin Ladeni surm ka võõrväed Afganistanist taas välja tõmmata. Et lahkumine ei sarnaneks põgenemisega, siis leppisid USA ja NATO Afganistani valitsusega kokku, et koalitsioonivägede lahinguüksused viiakse ära 2014. aasta lõpuks.

Praegu viibib Afganistanis toetusmissioonil 12 000 võõrsõdurit, kellest 9000 on ameeriklased. Viimased sündmused kinnitavad, et sellest jääb väheks.

Donald Trumpil, kes sai Afganistani sõja päranduseks kahelt eelmiselt presidendilt, tuleb nüüd otsustada, kas saata sinna lisavägesid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee