Eesti uudised

Madison: esimene suurim viga, mida tehti, oli venekeelsete koolide säilitamine peale taasiseseisvumist (73)

Toimetas Piret Kütt, 26. aprill 2017, 18:09
Foto: Tiina Kõrtsini
"Mäletan isegi eredalt, kui vaatasin põnevusega teleri vahendusel sündmusi, mis eskaleerusid Tallinna tänavatel marodööritsemiste ning riigivastase vägivallaga," kirjutab riigikogu liige Jaak Madison täna, 10 aastat hiljem pärast pronksiööd. "Olin siis ise vaid 16 ning tollal võimetu andma oma panust abipolitseinikuna."  

"Paljud üritavad analüüsida, et mis viis selleni ning kas sarnased sündmused oleksid taas võimalikud," kirjutab Madison.

"Samas ei saa me eirata fakti, et meil on tuhandeid inimesi, kelle ideaalkujutlus riigist on üle Peipsi järve, kelle ainus infoallikas on Russian Today, Sputnik või PBK ning kes põlgusega suhtuvad eestlastesse, selle riigi põliselanikesse. Ebapopulaarne tõde samas, mida ei soovita välja öelda, on fakt, et viimast 20 aastat on ilmestanud teatud parteide huvid mobiliseerida oma valijaskonda läbi vastandumise ning sisulise integratsiooni probleemi lahendamiseta. Esimene suurim viga, mida tehti, oli venekeelsete koolide säilitamine peale taasisesiesvumist. See viga töötab ka praegu, aastal 2017, meie riigi ja ka siinsete vene noorte vastu. Keskerakond on üritanud end näidata kui venelaste kaitsjat, kuid tegelikkuses on just nemad süüdi selles, et selline tegevus toodab meile noori, kes ei ole võimelised konkureerima nii kõrgkoolides kui tööturul eestlastega. Sellest tulenevad juba aga palgavahed ning selles süüdistatakse taas riiki ja eestlasi. Samas olgem ausad - täpselt sama huvi on olnud ka Reformierakonnal, kel oleks olnud palju võimalusi 17 aasta valitsuses oleku ajal teha haridusreform ära ning lõpetada see vene noorte hoidmine koolides, mille lõpetajatest paljud pole konkurentsivõimelised ning on potentsiaalne saak Venemaa kahjulikule mõjutustegevusele."

"Konservatiivid on siin ainulaadses seisus: me ei tegele venekeelse valimispropagandada ja me ei luba spetsiaalselt venekeelsele elanikkonnale "eraldi hüvesid", vaid meie huvides on just nimelt integreerunud inimesed, kes on lojaalsed Eestile ning töötavad selle riigi hüvanguks. Põhiseadus ja sellest tulenevad kohustused kaitsta Eestit kui rahvusriiki oma keele ja kultuuriga on kohustuslikud kõigile siin elavatele isikutele, hoolimata kodusest keelest." 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee