Maailm

Maailma riikidest kasvasid mullu kaitsekulutused kõige rohkem Lätis (12)

Aadu Hiietamm, 26. aprill 2017 04:00
PARAADIL: Läti sõdurid Riias iseseisvuspäeva sõjaväeparaadil. Rootsi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) andmetel kasvatas Läti mullu kaitsekulutusi võrreldes 2015. aastaga 44%, mis on kõrgeim näitaja maailmas.Foto: Reuters / Scanpix
Mullu kasvasid sõjalised kulutused maailmas teist aastat järjest, selgub Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) värskest aruandest. Enim suurenesid need eelmisel aastal Lätis. Meie lõunanaabri kaitsekulutused kasvasid mullu võrreldes 2015. aastaga koguni 44%. 

2016. aastal kulutati maailmas relvastusele 1686 miljardit dollarit (1572 miljardit eurot) ehk 0,4% rohkem kui 2015. aastal, vahendab Stockholmi rahvusvaheline rahu-uuringute instituut (SIPRI) oma värskes aastaraportis. See teeb maailma iga elaniku kohta 227 dollarit (212 eurot). Mullune 1686 miljardit dollarit jääb napilt alla 2011. aastast pärinevale rekordilisele 1699 miljardile.

Sõjaliste kulutuste kasv USAs tähendab kõigi märkide järgi lõppu vahepealsele kulude vähendamise tendentsile, mis oli seotud majanduskriisi ning USA vägede lahkumisega Iraagist ja Afganistanist. Nii võttis 20. jaanuarist ametis olev president Donald Trump kursi kaitsekulutuste suurendamisele ja nõuab seda ka NATO partnerriikidelt. 

USA, Hiina ja Venemaa

USAle järgnesid mullu Hiina 215 miljardi ja Venemaa 69,2 miljardi dollariga. Seejuures kasvasid Hiinas sõjalised kulutused 5,4% ja Venemaal 5,9%.

Esiviisikusse mahuvad veel Saudi Araabia ja India vastavalt 63,7 ja 55,9 miljardi dollariga. Väärib tähelepanu, et Saudi Araabia kulud vähenesid koguni 30% ning Indial kasvasid 8,5%.

Lääne-Euroopa riikide kaitsekulutused kasvasid mullu võrreldes 2015. aastaga 2,6%. Suurim tõus – 11% – registreeriti Itaalias, kus need kerkisid 27,9 miljardi euroni.

NATO 27 liikmesriigist kulutasid 2016. aastal riigikaitsele vähemalt kaks protsenti SKTst vaid neli: USA, Eesti, Prantsusmaa ja Kreeka. Suurbritannias näiteks läks mullu sellele 48,3 miljardit dollarit ja ta on selle näitajaga maailmas pingereas seitsmendal kohal, kuid SKTst moodustab see vaid 1,9%.

Mõnevõrra üllatuslikult kasvatas mullu maailmas enim kaitsekulutusi Läti, tervelt 44%. Järgnesid Aafrika riik Botswana 40% ja Leedu 35%. "Balti riigid tunnetavad Venemaalt lähtuvat ohtu," ütles Sipri ekspert Siemon Wezeman. Ta lausus, et Venemaa sõjalised kulutused moodustavad vaid 27% NATO Euroopa liikmesriikide omadest.

Protsentides on Läti ja Leedu kaitsekulutuste kasv muljetavaldav, kuid tegelikult on suhteliselt väiksed – Lätil 407 ja Leedul 636 miljonit dollarit. Võrdluseks: Eesti mullused kaitsekulutused olid Sipri andmetel 502 miljonit dollarit. Selle numbriga jääme üle kuue korra alla Soomele, kus 2016. aastal kulutati riigikaitsele 3,246 miljardit dollarit. 

Mitmel NATO riigil tuleb kulutusi tõsta 

SIPRI ennustab, et kaitsekulutused suurenevad tänavugi. Keerulises olukorras on Saksamaa, kellel moodustavad need vaid 1,2% SKTst. NATOs seatud ja USA nõutud ülesande täitmiseks tuleks Saksamaal tõsta kaitsekulutused mulluselt 41,1 miljardilt lausa 69 miljardile dollarile. Valitsus on lubanud neid suurendada, kuid leiab, et nõutav 2% on liiga palju, sest siis tõuseks Saksamaa absoluutarvudes USA, Hiina ja Venemaa järel neljandale kohale. Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel on öelnud, et kaitsekulutuste kiire suurendamine pole ainuke julgeolekumõõde. "Saksamaa annab teistest NATO riikidest märksa rohkem arenguabi ja kulutab kuni 40 miljardit aastas põgenike integreerimiseks," vahendab Bild Online Gabrieli sõnu.

Teistest NATO riikidest peavad kaitsekulutusi märgatavalt suurendama Belgia, Kanada, Taani, Holland ja Hispaania. Kanada näiteks 15lt 31 miljardile ja Hispaania 15lt 25 miljardile dollarile.

Kui arvestada, et USAs läheb praegu kaitsekulutusteks 3,3% SKTst, siis tundub 2% nõue igati õiglane. SIPRI arvestas välja, kui kõik NATO 28 liikmesriiki kulutaksid riigikaitsele täpselt 2% SKTst, siis väheneksid NATO sõjalised kulutused 159 miljardit dollarit ehk 18% võrra. USA sõjaline eelarve väheneks 39% ehk 240 miljardi dollari võrra. NATO Euroopa liikmesriikidel tuleks aga üheskoos kasvatada sõjakulutusi 66 miljardit dollarit ehk umbes 25%.

Samal teemal

06.05.2017
Itaaliasse saabub 303 põgenikku päevas