Krimi

Teelt välja rammitud tsiklimees tekitas arutelu, kas politsei käitus valesti või ei? (112)

Kristjan Väli, Daniel Veinbergs, Küllike Rooväli, 25. aprill 2017, 07:46
Foto: Kaader politseivideost
Reede öösel vastu laupäeva Tallinnas politsei eest põgenenud mootorratturi saatus, kelle korrakaitsjad rammisid teelt välja, on kiirest muutunud üleriigiliseks jututeemaks. Kas politsei käitus õieti ja mida oleks saanud paremini teha. 

Õhtuleht, 24. aprill 2017Foto: Õhtulehe arhiiv

Peaminister Jüri Ratas ütleb, et politsei talitas tsiklit peatades õigesti ja tunnustab korrakaitsjaid.

Samal teemal

"Antud juhul eiras juhtimisõiguseta mootorrattur suurel kiirusel pika aja jooksul politsei peatumismärguannet, seades ohtu nii enda, kaassõitja kui ka kõigi süütute möödujate elud. Politsei pidi vastu võtma operatiivse otsuse, et ohtlik olukord lõpetada ja see õnnestus," kirjutab Ratas sotsiaalmeedias. Endine esileedi Evelin Ilves seevastu leiab, et politseinikud olid liiga brutaalsed. "Selliseid meetodeid kasutatakse võib-olla kusagil kolmanda maailma diktatuuris, ent vaevalt sealgi. Hirmutav. Tere tulemast politseiriiki!"

Tema arvamusega pole nõus poliitik Rainer Vakra. "Kui politsei oleks enneolematult ümmargune, mida mõned näivad tahtvat, ja liikluspättust õigustatakse, võtabki võimu hoolimatuse ja vägivalla rusikas. Tere tulemast pättide riiki, võiks siis öelda. Kui torpeedona kihutav mootorrattur politseiniku märguande peale ei peatu, siis ta sunnitakse peatuma. Õige, nii peabki olema," leiab ta.

Näitleja ja tsiklihuviline Guido Kangur ei oska öelda, kas politsei käitus sõiduvahendit peatades õieti või valesti, kuid arvab, et sõitma peaks ikka mõnusa emotsiooni, mitte kiiruse pärast. "Nii palju kui mina tsikliga sõidan, siis mulle meeldib sõita vaikselt ja 90ga, et loodust kaifida. Seda kõike, mis minu ümber on. Kui sõidan kiiresti, on see ju täiesti mõttetu," naerab Kangur, kelle sõnul on kaob mootorrattal kihutades kogu romantika. 

Mootorratas on tarkade sõiduriist 

"Ega siin ole kaksipidi arvamist – mu vanaema ütles ikka, et loll pea on kere nuhtlus! 101 km/h linna vahel sõita, mootorrattajuhiluba pole ja siis veel politsei eest minema kihutada. No millest me räägime?" kommenteerib juhtumit riigikogulane Tanel Talve. Kultuurse motobande liige ja tsiklihuviline Talve ütleb, et mootorratas on tarkade inimeste sõiduriist ja sellega ei peaks tänaval trikitama. "Mulle pole kunagi istunud need nn tsiklistid, kel on hädasti vaja Estonia teatri ees taga- või esiratta peal sõita. Hindan motomatkamist, maailma avastamist tsikli seljas, mitte arutut kihutamist ja enda ning teiste elu ohtu seadmist. Usun, et politsei tegi kaalutletud ja õige otsuse," sõnab ta.

Samas usub Saaremaa motoklubi liige Meelis, et politsei oleks võinud tsikli peatamiseks kasutada muid võimalusi.. "Minu isiklik arvamus on, et säärane tagaajamine võib lõppeda väga kurvalt. Enne siis pigem võib-olla tsiklimees rahule jätta või mõne muu kanali kaudu asja jälgida, aga tagaajamine eeldab tohutut kihutamist ja see võib lõppeda surmaga. Samas ei saa jätta loata juhte niisama ringi tiirutama, kuidagi peab neid ohjeldama," arvab ta, ja leiab, et kõige paremini peataks kihutaja teetõke, mitte tagaajamine.

Mootorratturid on varemgi püüdnud politsei eest põgeneda 

ERRi uudisteportaal kirjutas mullu sügisel, et Viljandimaal Paistu vallas üritas juhtimisõiguseta joobes mootorrattur politsei eest põgeneda, kuid kukkus ja sai vigastada. 2015. aasta suvel oli hullumeelne tagaajamine Tallinnas Pärnu maanteel, kui purjus tsiklijuht eiras politsei märguannet ja üritas putku panna. Kiirused kasvasid 160 kilomeetrini tunnis. Tammsaare tee viaduktil sõitis mootorrattur otsa sõiduautole Honda Civic ja sai vigastada. 2011. aastal sõitis end Tartus surnuks pangaautomaati varastada üritanud lätlane. Jõgevamaal Tabiveres alanud tagaajamine päädis Tartus Puiestee tänaval, kus põgeneja kaotas oma sõiduvahendi üle kontrolli ja paiskus vastu metallaeda. Politsei teetõkkeid vältinud lätlane suri õnnetuspaigal. 

Villu Vane: põgeneva ratturi tabamiseks puudub lihtne lahendus 

"Laias laastus käitus politsei õigesti, mis tal muud üle jäi,’’ kommenteerib maanteeameti liiklusekspert Villu Vane reede öösel juhtunut. Tema sõnul on põgenev rattur politseile keeruline probleem, sest ohutut ja mõistlikku lahendust paraku pole. Kihutaja minnalaskminegi on halb, sest see saadaks ohtliku sõnumi. "Sellisel juhul hakataksegi eest ära sõitma ega peatuta," leiab Vane. Rehve purustav siil on mõeldud eeskätt selleks, et autosid takistada, sest mootorrattur võib teradest mööda manööverdada või saada kukkudes tõsiseid vigastusi. Vane sõnul on parim taktika teiste patrullide kaasamine. Kiiruse poolest on mootorrattale võrdne vastane loomulikult teine tsikkel. Vane leiab, et motopolitsei eest põgenemine ei too edu, sest osapoolte kiirused püsivad samana. Kesklinna patrulltalituse juht Taavi Kirss nõustub, et põgeneval mootorrattal suudab kõige paremini kannul püsida teine tsikkel, kuid kiirused on siis liiga suured. "Sellises olukorras jääb peale see, kelle närvid kauem vastu peavad," ütleb Kirss. "Mootorrattapolitseinik peab rikkujat nii kaua jälitama, kuni ta eksib või peatub, mis on muidugi parim variant."

Miks reedel ei kasutatud tsiklipatrulli? "Kõik oleneb sellest, kus midagi juhtub ja kes on esimesed reageerijad," vastab Kirss. "Mootorrattapatrull ei saa iga teeotsa peal olla." Ta leiab, et parim viis kihutajat kinni pidada on autodega tehistupik ehk teesulg, kuid ka siis võib pisike tsikkel sõidukite vahelt läbi lipsata.

Liikluskorraldaja: politsei ei kasutanud õigeid võtteid

Liikluskoolitaja Indrek Madar ütles pärast video korduvat vaatamist, et ta viiks lahku kaks asja – politsei õiguse ja kohustuse liiklusrikkuja tabada ja selle, kuidas seda tehti. Kindlasti pole kahtlust, et politsei peatumismärguannet peab täitma.

Foto: Kaader politseivideost

Madari hinnangul on lühikese videolõigu põhjal keeruline asja kommenteerida, kuid võib öelda, mida oleks võinud paremini teha.

Foto: Kaader politseivideost

"Kui politseinik soovis tsiklile tagant otsa sõita, siis mainitud kiirusel 50-70 kilomeetrit tunnis oli tegu ohtliku otsusega, sest pärast otsasõitu ei pruugi sõiduk enam olla juhitav," selgitas Madar. "Sellise kiiruse puhul on peatumistee umbes 20 meetrit ja seetõttu pidi politseinik eeldama, et ta auto võib nii peatuda, et inimesed võivad jääda politseibussi alla." Madari sõnul on videol näha, et tsiklijuht lendab üsna rängalt vastu äärekivi. Tema hinnangul vedas põgenejatel ja politseinikul väga, et kokkupõrge piirdus niivõrd väheste vigastustega. "Mootorratta mass on palju väiksem kui politseiauto oma ja pidurisüsteem palju efektiivsem. See võib olla põhjus, miks kontakt sellisel kiirusel toimus. Mida rohkem videot vaatan, seda enam tundub mulle, et see võis olla valearvestus, kuid ma ei saa seda kindlalt väita, sest selleks on vaja märksa rohkem informatsiooni, " rääkis Madar.

Liikluskoolitaja hinnangul on see õnnelik õppetund ja võib öelda, et nii tsikliga sõitnud kui ka politseinik on õnnesärgis sündinud. Head lahendust põgeneva autojuhi ega tsikli peatamiseks pole, märkis Madar, kes ei mäleta oma politsei- ega liiklusõpetaja praktikast ühtki mootorratta teelt välja rammimist. Politsei analüüsib kindlasti juhtunut, et tulevikus tõhusamalt tegutseda. 

Advokaat: videolõik ei anna juriidilist vastust

Advokaat Indrek Sirk, kellel Õhtuleht palus eksperdina toimunu juriidilist poolt valgustada, ütleb, et selle, kas see oli liiklusõnnetus või politsei seaduslik tegevus rikkuja peatamiseks, peab selgitama uurimine. Sirgi sõnul on tegu kahe juriidiliselt täiesti erineva asjaga, millele ilma helita ja monteeritud politsei videolõik vastust ei anna.

"Kui seda vaadata, tundub, et tegu võiks olla mõlemaga. Pigem aga sellega, et politseinik valmistus tsiklit teelt välja suruma, kuid rattur pidurdas ootamatult ja toimus hoopis liiklusõnnetus," pakkus Sirk. "Samas läks niigi hästi, sest politsei kaalutlusõigus andnuks võimaluse kasutada ka relva."

Aastaid sisekaitseakadeemia politseikolledžit juhtinud praegune Tallinna munitsipaalpolitsei juhataja Aivar Toompere ütles Õhtulehele, et politseikoolis ei õpetata autode ega mootorrataste teelt väljarammimist. "Need on väga kallid erikoolitused, kus selliseid asju õpetatakse," selgitas Toompere. Tema sõnul on politseiametnikule antud seadusega kaalutlusõigus ja kui ta teeb otsuse, siis ta ka vastutab tagajärgede eest. "Politseinik peab suutma selgitada, miks ta nii käitus," märkis Toompere. "Selliseid otsuseid peab politseiametnik vastu võtma, hinnates riske ja ohtusid tagaaetavatele, ümberkaudsetele isikutele ja iseendale. Praegusel juhul eiras mootorrattur politsei peatumismärguannet ja andis sellega märku, et nad pole õiguskuulekad inimesed, mis omakorda võib tähendada, et neil on halvad kavatsused või nad on sooritanud kuriteo."

Samal seisukohal on Sirk, kes nentis, et keegi ei või teada, kas tsikliga põgenejad pole mitte raske kuriteoga hakkama saanud. Sedagi ei saa välistada, et tegu on terroristidega, kel on kavas sõita rahva sekka või lõhata pommivöö.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee