Eesti uudised

Aarne Saluveer: ametiühingute esindajad soovivad pöörduda kommunismi (23)

Rainer Kerge, Asso Ladva, 25. aprill 2017, 07:41
VASTASSEIS: Georg Otsa muusikakooli õpetaja ja töötajate usaldusisik Hain Hõlpus ütles pärast eilset ümarlauda, et ministeeriumiga peavad nad palgaläbirääkimisi edasi vaid juhul, kui Aarne Saluveer koolijuhina ei jätka. Teet Malsroos
"Ebapopulaarset muudatust juhtides ei saa olla kõige populaarsem," ütleb Aarne Saluveer. Tuntud koorijuhti ei taha koolijuhina – Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktorina – näha pea iga teine kooli töötaja. 

Dirigendi ja terroristi vahe olla selles, et terroristiga saab läbi rääkida. Vastab väide tõele? 

Samal teemal

Ma olen kuulnud seda solisti kohta – riimub kah paremini: mis vahe on solistil ja terroristil? Aga antud juhul ei vasta väide tõele. Või siis vastab osaliselt. Vastaspool arvab, et läbirääkimised on head siis, kui nemad saavad kõik oma tahtmised. Kuulates, mida ametiühingute esindajad räägivad, siis nende soov on pöörduda kommunismi. 

Juba 2013 kaebas osa Otsa-kooli kollektiivist teie peale ministeeriumisse, väites, et te pole koostööaldis vaatama läbi kooli arengukava ja et kooli dokumentatsioon on korrast ära; samuti süüdistati teid autokraatias. Nüüd on probleem selles, et te pidite tegema kooli iga töötajaga selleks kooliaastaks uue töölepingu, mille järgi tõuseb palk, aga ka koormus? 

Täistööaja lepingute palgamäärad tõusid. Kuid see, mida töötajad teevad, peab olema individuaalselt ja korrektselt kokku lepitud. Ei saa nii, et igaüks ütleb, mida ta teeb ning mis hinna eest ja kui palju. Õpetajatel on väga erinev profiil. Kui kirjanduse õpetaja parandab tunde kirjandeid, siis mõnel teisel erialal niisugust tööd ei tehta. Konkreetse õpetaja töö on väga erinev ja tõepoolest on meie mõte hinnata kogu õpetaja tööaega ja seda vääriliselt tasustada. 

See tähendab, et 20 kontakttundi eesti keele õpetajal ja 20 kontakttundi flöödiõpetajal võivad erineda töökoormuse koha pealt juba selles mõttes, et ühel on korraga klassis 24 õpilast, teisel üks? 

See on üks erisus ja jumalast õige. Osa meie inimesi teadustaks selle peale aga, et oi kui kaua nad peavad selle flöödiõpilase tundi ette valmistama ja pärast analüüsima. Kõik tegevused, mille eest oleme nõus flöödiõpetajale vääriliselt maksma, on uues töökorralduses kirjeldatud. Aga ka kahel erineval kirjanduse õpetajal võib olla väga erinev töökoormus ja töö sisu. Selles tulebki kokku leppida. Me ei räägi mingitest töötajate gruppidest – flöödiõpetajad, matiõpetajad, kehalise õpetajad –, vaid kõikidest ülesannetest, mis on vaja kooli jaoks täita, ja need ei ole ainult kontakttunnid. Õhtulehes ei ole ju ka sellised töölepingud, et kirjutage kuus 15 artiklit, aga ülejäänud aeg on üldtööaeg, tehke veel midagi kasulikku ja siis maksame teile miinimumpalka. See ei ole tänapäevane suhtumine. Tänapäevane töösuhe on selline: me teame, mis te teete, teie tunnihind on selline – andke tuld, me maksame selle kinni. Nendes osakondades, kus oleme selle ära teinud, on tulemused head. Kui endine kuupalk oli 980 ja nüüd on 1200, siis palgamäär on suurem, aga see uus 1200eurone töötasu tuleb ka selgemalt lahti kirjeldada. Vana palgamäära järgi oli õpetajal 35st töötunnist nädalas määratletud tegevusi 16 tundi. Selline koormuseaste on ebapiisav. 

Õpetajal oli nädalas 16 töötundi, mille sisu te teadsite, inimene õpetas sel ajal näiteks klassis õpilasi, aga ülejäänud 19 töötundi nädalas oli põhimõtteliselt vaba aeg, mille eest maksti palka? 

Mõiste peale "vaba aeg" nüüd jälle keegi solvub. See oli see nii-öelda "tehke-ise-midagi-aeg". Praegu me nii edasi minna ei saa ja kirjeldasime nende tundide sisu ära. 

Peamine muudatus on see, et juhtkonnal oleks väga täpselt teada, mida töötaja 35 töötunni ajal teeb? 

Te hakkasite juba suvel 2016 sõlmima uusi lepinguid, aga osa õpetajaid ei kirjutanud neile alla. Nad jätkasid septembris tööd vanade lepingute alusel, palka maksti neile aga juba uute lepingute järgi – millele nad ei olnud alla kirjutanud. Kuidas nii saab? 

Eestis kehtib ka suuliselt sõlmitud tööleping. Kui meil oli osakonna- ja õppejuhtidega kokku lepitud, mida nad teevad, siis tundus – me olime piiratud ajaruumis –, et võib suuliste lepingutega edasi minna. Seda on tehtud meie majas ka enne. 

Kõigi nendega, kellega polnud allkirjastatud uut töölepingut, oli suuliselt kokku lepitud, et jõustub uus tööleping? 

Me oleme – läbi osakondade õppejuhtide – kokku leppinud nende töömahus. Ja praegu ei ole meil teist varianti –peame maksma palka septembrikuu palkade järgi. Kuni me uusi läbirääkimisi avada ei saa. Ametiühing vaidleb selle üle, aga väga pädev tööõiguse spetsialist ütleb, et kui inimene on asunud täitma töökohustusi, oma tegudega kinnitanud, et see töö talle sobib, siis peame sellest lähtuma. 

Teie lahkumist direktori kohalt nõuavad kooli 136 töötajast 79. Mis on peamine süüdistus teie suunas? 

Ma nüüd püüan neid interpreteerida: "Sellised kiired muudatused ei ole meiega piisavalt läbi räägitud, muudatusi pole selgitatud." Pluss siis see autoritaarsuse jutt või et alandan kedagi – need on täiesti tõendamatud asjad. Kui keegi ütleb teie kohta, et te olete kedagi alandanud, siis te tahate ju teada, et kes see oli ja mis olukorras. Aga lihtsalt seda nii-öelda ette visata tundub olevat liiga suur üldistus. Jah, olime piiratud ajaressursis ja ega me ole enne nii suurt muudatust juhtinud ka. Teavitusprotsess oleks võinud olla põhjalikum, aga ma ei saa jätta ütlemata, et selle aasta jooksul on alati olnud võimalus esitada küsimusi – kui on tahetud liikuda edasi. Kõige rohkem häirib see, et tahetakse pöörduda tagasi vanasse aega, back to communism. Ärge muutke midagi! 

Haridusministeerium: Aarne Saluveer rikkus töölepinguseadust 

"Kohtumise pearõhk oli kooli palgasüsteemil, kuidas on seda rakendatud ja mida on see endaga kaasa toonud," rääkis Tiko. "Kindel on see, et teavitus palgakorralduse muutusest ei olnud piisav. Muutustel on alati pooldajaid ja vastaseid, aga teavitust saaks alati paremini teha."

Kõige kahetsusväärsemaks pidas Tiko seda, et koolijuht rikkus uut palgasüsteemi rakendades töölepinguseaduse sätteid.

"Ministeerium on vastanud kõikidele kirjadele ja küsimustele sellest infost lähtudes, mis tal olemas oli," tõrjus Tiko koolitöötajate väiteid, justkui poleks ministeerium nende pöördumistele reageerinud. "Oleme alati rääkinud ka koolijuhiga ja küsinud, mida ta kavatseb teha konflikti lahendamiseks. Ministeerium ei käi koolis kõiki probleeme lahendamas. Kooli juhib ikkagi direktor ja probleemid tuleb lahendada koolis sees. Ministeerium kui koolipidaja saab sekkuda alles siis, kui muul moel lahendust ei paista."

Kas Otsa-kooli juht jätkab ametis, seda ei ole ministeerium veel otsustanud. Tiko sõnul tahavad ministeeriumi esindajad Saluveeriga veel põhjalikult vestelda, alles pärast seda saab rääkida, kas töösuhe direktoriga jätkub või mitte.

23 KOMMENTAARI

j
Juss 25. aprill 2017, 23:12
Mulle on ta juba 25a. võlgu.
k
Kommunism olekski 25. aprill 2017, 20:11
parim ühiskonnakord! Selle alustalaks oleks kogu maa kollektiviseerimile ja elektrifitseerimine! Ja nii ka tehti.
Praegu ma ei suuda osta endale ...
(loe edasi)
Loe kõiki (23)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee