Eesti uudised

EDUKAS ENNE ALGUST: Tallinna uues kolmekeelses erakoolis vaba kohta enam pole (23)

Asso Ladva, 24. aprill 2017, 16:51
Erinevate kodukeeltega lapsed ühte klassi – see on Avatud Kooli eksperiment, mille taga seisavad Helen Sabrak ja Rasmus Rask.Foto: Ilmar Saabas/Ekspress Meedia
Tallinnas stardib sügisest kool, kus õpivad koos eesti ja vene peredest lapsed, õppetöö käib korraga nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Tallinnas Karjamaa Põhikooli majas alustav Avatud Kool tahab oma õpilastele selgeks õpetada kolm keelt. See on nii uudne lähenemine, et kuigi kooli ennast veel pole, jälgivad selle tegemisi juba praegu huviga nii Tallinna linn, haridusministeerium kui ka ülikoolid.

Samal teemal

Algselt oli mõeldud alustada hoopis linnakoolina, räägib Avatud Kooli tulevane direktor Helen Sabrak. Tallinna linna peamine kõhklus oli, kas mitmes keeles töötava kooli vastu üldse huvi on. "Huvi osutus nii suureks, et kõik õppekohad said paari nädalaga välja jagatud," räägib Sabrak ega välista, et mõne aasta pärast võib erakool muutuda munitsipaalkooliks. Seda ei välista ilmselt ka Tallinna linn, sest uus erakool alustab ju linna toel.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Marika Pettai ütleb, et idee ei ole linnale uus, sellist kahesuunalist keelekümblusmetoodikat kasutab ka Tallinna Kunstigümnaasium. Kooli omandivormi muutuse kohta sõnab Pettai, et linn ei rutta arengus ette, vaid ootab, kuidas uuel koolil läheb.

"Karjamaa põhikool on vene õppekeelega kool, kus kunagi õppis ligikaudu tuhat last, praegu alla neljasaja," selgitab Sabrak. "Ruumi seal on, meie mahume oma asjadega ilusasti ära ning lisaks maja jagamisele saame juba tegutseva kooliga õppesisulist koostööd teha."

Uued põhimõtted

Tulevases koolis hakkab olema palju projektõpet. Veidra sõna taga peitub tegelikult õpilaste aktiivsus, sest tuima tuupimise asemel tuleb õpilastel endil õpetaja juhendamisel leida lahendused probleemidele. "Ise vastuseid otsides ja olukordi läbi mängides jäävad uued teadmised palju paremini meelde ja muutuvad elulisteks," on Sabrak veendunud.

Projektõppeni jõuti parimaid õppemetoodikaid uurides ning see omakorda viis keelekümbluseni. Praegu on nii, et vene lapsed ei õpi koolis ära eesti keelt ja vastupidi. Omavahel suheldes ja kui seda toetab kooli metoodika, saavad lapsed keeled varsti selgeks. Kuid valdavaks jääb ikkagi eesti keel, lubab Sabrak, sest tegu on eesti kooliga, mis järgib siinset riiklikku õppekava.

Julge eksperiment

"Avatud Kooli ideest arvan ma väga hästi," ütleb haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. "Nende mõttelaad, ideoloogia ja plaanid, mida nad vaimusilmas näevad, on igati sümpaatsed." Käosaare sõnul on ministeerium rajatavale koolile pakkunud abi sisu korraldamisel, sest kahesuunalist keelekümblust, kus eesti lapsed õpivad vene keelt ja vene lapsed eesti keelt, kasutab ka riik. Praegu vaid lasteaedades ja edukalt.

"Eestis on küll koole, kus eesti ja vene lapsed õpivad ühes koolis ning neil on mõned koolitunnid ühised, näiteks Loksa, Kiviõli, Kehra, ka juba töötavad Pärnu ja Jõhvi riigigümnaasiumid," ütles Käosaar. "Neis koolides on teravik eesti keele õppel, et vene peredest pärit lapsed saaksid eesti keele selgeks, eesti lastele samas mahus vene keel ei õpetata."

Sabraku sõnul pole nad üheski valdkonnas jalgratast leiutanud: "Me oleme kasutanud eesti koolide parimaid kogemusi ja lisanud neile parimat mujalt maailmast."

Tegijad hariduses

Hariduseluga kursis olevad inimesed teavad, et Avatud Kooli asutajateks pole mingid algajad, vaid viimaste aastate tegijad. Ainuüksi uue kooli käilakujudeks on programmi Noore Kooli vilistlane Helen Sabrak, hariduse uuendaja ja sihtasutuse Noored Kooli asutaja Artur Taevere ning ettevõtja, liikumise Kiusamisvaba Kooli programmi käivitaja Rasmus Rask.

"Meile tundus, et saame oma panusega kasulikud olla," ütles Sabrak. "Kõige rohkem rõõmustab see, et meie algatus on kaasa tõmmanud nii palju professionaalseid abistajaid ja nõuandjaid. Nende seas on ka teiste koolide inimesi, kes ennast uues koolis ei näegi, aga tahavad oma panuse anda olulise algatuse sünnile."

Lapsevanemad kaaluvad tähtsa otsuse nagu kooli valik juures kõike. "Kuna kooli veel ei ole ja meil ei ole mitte midagi neile näidata, siis usaldusväärne algatajate seltskond tekitab usku ja kindlustunnet," ütleb Sabrak.

Ei peleta eemale ka õppemaks, mis on 1320 eurot aastas ehk 110 eurot kuus. Seda on vähem kui enamus Tallinna erakoole küsivad, aga natuke rohkem kui on Tallinnas ühele lasteaialapsele kuluv summa.

Koolis hakkab õppima 90 last, kaks esimest klassi ja üks teine klass. 30 õpilasega klassis on pidevalt kaks õpetajat ehk õpetaja iga 15 õpilase peale. Sabraku sõnul on pooltel õpilastel koduseks keeleks eesti keel, ülejäänud on enamuses pärit venekeelsetest kodudest. Lapsi on ka kakskeelsetest kodudest ja mitte ainult eesti-vene, vaid ka erinevate kombinatsioonidega peredest.

Uuest õppeaastast taotlevad haridusministeeriumilt tegevusluba viis uut erakooli. Lisaks Avatud Koolile toimetab juba aktiivselt Luce kool Kuressaares ning mõlemad koolid on oma õpilased leidnud. Ülejäänud alustajad hoiavad madalat profiili ja ei ole oma kavadega nii julgelt välja tulnud.

Saaremaa esimene erakool alustab vaid tosina õpilasega ja õppemakski on rohkem kui mõõdukas, vaid 40 eurot kuus. "Kuressaares on kolm üldhariduskooli, need on kõik suured koolid," ütles rajatava Luce kooli tulevane direktor Tiia Leppik. "Lapsed on erinevad ja suur kollektiiv ei sobi kõigile. Meil on veidi erinev lähenemine õppeprotsessile – üldõpetuslik tööviis ja Johannes Käisi pedagoogika ning õpikeskkonna laiendamine klassist ja koolihoonest väljapoole. Sellist väikest kogukonnakooli Kuressaares ei ole."

Kooli käivitaja, MTÜ Saarepiiga Koolitus on hariduses tegutsenud paarkümmend aastat, asutanud Saaremaa esimese erahuvikooli ja eralasteaia.

"Mingil hetkel peavad lapsed kooli vahetama, aga siis on nad juba suuremad ja enesekindlamad," peab Leppik tähtsaks koolitee algust. "Aga väike kool ei tähenda seda, et nad näevad ainult klassituba ja kümmet klassikaaslast. Me ei hoia neid purgis, lapsed peavad olema avatud ja julgema suhelda. Meie õpikeskkonnaks on paigad, mis toetavad õpitava sisu, näiteks tahame kasutada muuseumi, raamatukogu, teisi koole, kultuuriasutusi, olla palju õues ning looduses. Võtmeks on uute olukordade ja inimestega kohanemine. Kui alus on tugev, siis saab laps hakkama ka suures koolis ja uutes olukordades."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee