Villu Vane sõnul on põgenev rattur politsei jaoks keeruline probleem, sest ohutu ja mõistlik lahendus sisuliselt puudub. "Olukord on ebameeldiv nii põgenejale kui ka kaasliiklejale," ütles Vane. Ühtlasi on halb variant kihutaja ees silma kinni pigistamine, sest see saadaks ühiskonda ohtliku sõnumi. "Sellisel juhul hakataksegi eest ära sõitma ja peatumisest keelduma," leiab Vane. Ka rehve purustav siil on eeskätt mõeldud autode takistamiseks, sest mootorrattur võib kas teradest läbi manööverdada või kukkumisel saada tõsisemaid vigastusi. Vane sõnul on praegu parim taktika teiste patrullide kaasamine, et jälitustegevus toimuks nii kihutaja ees kui ka taga.

Kiiruse poolest on võrdsem vastane mootorrattale loomulikult teine mootorratas. Vane leiab, et motopolitsei eest põgenemine edu ei too, sest osapoolte kiirused püsivad samana.

Kesklinna patrulltalituse juht Taavi Kirss nõustub, et põgeneval mootorrattal suudab kõige paremini kannul püsida teine mootorratas, kuid kiirused on siis ääretult suured. "Sellises olukorras jääb peale see, kelle närvid kauem vastu peavad," leiab Kirss. "Mootorrattapolitseinikul tuleb rikkujat jälitada kuni ta eksib või peatub ise, mis on muidugi parim variant." Miks ei kasutatud hiljutises jälitustegevuses kiiret tsiklipatrulli?

"Oleneb, kus sündmus toimub ja kes on esimesed reageerijad," vastab Kirss. "Iga teeotsa peal ei saa mootorrattapatrulli olla." Ta leiab, et parim viis kihutaja kinnipidamiseks on autodega tehisliku tupiku ehk teesulu loomine, kuid ka siis võib pisike tsikkel autode vahelt läbi lipsata.