Maailm

Kiiruseületamine mujal: lastakse minna või lastakse maha? (52)

Toimetas Greete Kõrvits, 24. aprill 2017, 12:14
Foto: AFP / Scanpix
Kas liikluspolitseinikud on mujal maailmas leebemad või rangemad kui meil? On muidugi riike, näiteks Ida-Euroopas, kus õige summa eest võib trahvist ja muust jamast üldse pääseda, kuid on ka võimalus, et kiiruseületaja saab kuuli või lastakse teiste ohutuse tagamiseks lihtsalt käest. Välismeediast leiab näiteid igasugustest stsenaariumitest.

Kuigi enamik USA politseijaoskondi on loobunud kiirusetrahvide miinimummääradest, on tõsi, et mõnes piirkonnas tasub olla eriti ettevaatlik just kuu lõpus. Kohad, kus kuu jooksul peab teatud trahvisumma täis saama, on politseinikud eriti valvsad kuu viimastel päevadel ning võivad ka väga väikese kiiruseületamise eest hakata trahve väljastama.

Samal teemal

Üldiselt on Ameerikas suurte tagaajamiste puhul tavaks kutsuda abiväge ning seada üles teetõke, mis nagu filmidestki nähtud, ei ole niisama aedik, vaid liiklushuligaani ootavad tee peal ees ka õige mitu politseiautot. Kui liikleja on peatunud, kästakse tal sõidukist väljuda või sellelt maha ronida ja käsi nähtaval hoides näoli asfaldile heita. Tagaajamisse kaasatakse vahel ka helikopterid.

Kui juht hakkab hullunult kihutama elamurajoonis, siis võib Ameerika politsei tema jälitamisest loobuda ja jääda lootma sellele, et liiklushuligaan leitakse tunnistajate ja muude tõendite abiga. Nii juhtus New Jersey osariigis 20-aastase Anthony Darrigoga, kes tunnistas Fox Newsile, et ei tea, miks ta küll kihutama kippus. Politsei loobus tema jälitamisest, kui mees kiirteelt elumajade vahele põikas, kuid neli kuud hiljem seisis mees kohtusaalis.

On ka juhtumeid, kus peatatud kiiruseületajaga tekkinud tüli käigus võetakse välja relvad. L.A Times kirjutab eelmise aasta augustis teadmata põhjustel maha lastud mehest. Tema autost leiti tulirelvi, kuid kas juht lasti maha enesekaitseks või ennatlikult, pole teada.

2012. aastal said Clevelandis 20-minutilise tagaajamise järel surma kaks kodutut autojuhti - Malissa Williams ja Timothy Russell. Kui põgenev paar ühe põhikooli parklas kätte saadi, tulistasid mitu politseinikku neid lausa 137 korda. Ühe kirjelduse järgi olevat üks politseinik roninud auto kapotile, et sealt autos istunud paar kuulivalanguga üle lasta. Juhtum ise ja politseinikele antud leebed karistused tekitasid kohalikus meedias pahameeletormi. Tegemist oli kõigest kiiruse ületamisega, ohvrid olid kodutud ja vaesed pisikurjategijad ning autos polnud relvi. Paljud pidasid nn 137 lasu juhtumit vihakuriteoks, sest ohvrid olid mustanahalised.

Meeleavaldus Malissa Williamsi ja Timothy Russelli mõrvas süüdistatud politseiniku õigeksmõistmise järel. Foto: AFP / Scanpix

Suurbritannias on mootorratta seljas põgenejal üks võimalus võmmid sabast ära saada: visata kiiver peast. Kuna kihutav huligaan on niigi ohtlik, võivad inglise politseinikud kihutaja jälitamisest teiste liiklejate kaitseks loobuda. Kui ennast mootorratturhiireks pidav uljaspea kellelegi (või endale) viga teeb, siis tegelikult lasub süü ka politseil - kui motikajuhti poleks taga aetud, ei oleks ta kiirust veelgi rohkem ületama hakanud. Peast visatud kiiver suurendab ohtu kiiruseületaja tervisele veelgi ja politsei seisukohast on parem lasta tal minema vuriseda kui tema eluga riskida.

2016. aastal avaldatud uurimistöö väidab, et mida vaesem on ühiskond, seda korrumpeerunum on liikluspolitsei. Uurimus viidi läbi Venemaal ning selles jõuti järeldusele, et ainult trahvide tõstmisest ei piisa. Kõrged trahvid ja korruptsiooniga harjunud rahvastik tähendab, et väga sageli antakse järele ahvatlusele pakkuda ja vastu võtta altkäemaksu. Salaja raha vastu võtvate politseinike arv riigis on otseses seoses riigi liiklusohutuse tasemega. Mida rohkem politseiga n-ö omavahelistele kokkulepetele jõutakse, seda ohtlikum selles riigis liigelda on.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee