5
fotot

Rahulikuks kulgemiseks sobib kummipaat, vähe pikemal jõematkal eelista kanuud.

Algajale kanuutajale või süstasõitjale saavad saatuslikuks teadmatus ja oma oskuste ülehindamine, mitte kärestikud ega kivid jões, tõdeb staažikas matkajuht Roland Müür.

Tavaliselt kibelevad algajad uusi jõelõike avastama, kuid tihti pole neil oskusi ega piisavat varustust. Hullemal juhul on uljaspeadel küll varustus, kuid puuduvad teadmised kas konkreetse veekogu või oma sõiduvahendi ja selle juhtimise kohta.

"Näiteks ostetakse kanuu ja minnakse sellega kohe Jägala jõe kärestikele või ehitatakse käepärastest vahenditest ise veesõiduk valmis ja testitakse seda tundmatus kohas," räägib matkafirma Vesilik juht Roland Müür.

"Alati tuleb juba kodus teha kindlaks, mis mingil jõel matkates ees ootab,» ütleb Roland Müür (vasakult esimene). (Erakogu)

Kogenud matkajuhi hinnangul saavad algajaile enamasti saatuslikuks mitte niivõrd ohtlikud kohad matkatrassil, kui teadmatus ja oma oskuste ülehindamine. "Me kõik küll teame, et kusagil on olemas Jägala juga, aga kui sa ikka piirkonda ei tunne, võib juhtuda, et see juga satub ootamatult sulle tee peale. Seega tuleks alati juba kodus teha kindlaks, mis mingil jõel matkates ees ootab," õpetab Müür.

Vaid vettelangenud puude eest ei hoiata enamasti ka korralik eeltöö. Seepärast tuleks alati vaadata nii kaugele ette kui võimalik ning plaanida kurss nõnda, et jõuaks takistusest õigel ajal mööda. "Kui jõevool sind juba koos paadiga puuvõra alla kisub, on sealt väga raske välja saada," nendib matkajuht.

Lisaks nõuab takistustest mööda manööverdamine ja/või nende ületamine ka oskusi, mis eeldavad nii koolitust kui ka kogemusi. Koolitajaid leidub igas Eesti piirkonnas ning kõige lihtsam koolitus hõlmab eri sõiduvõtete tutvustust, mis kohe matka käigus ka selgeks õpitakse. Üht paneb Müür aga kõigile südamele: millegi ekstreemsemaga tuleks kindlasti oodata, kuni kogemustest on vajalik põhi alla laotud. "Ka Jägala jõest on süstaga alla sõidetud, aga kindlasti ei saa seda enamikule soovitada."

Millist veesõidukit eelistada?

Igal veesõidukil on omad plussid ja miinused. Näiteks on siseveekogudel kõige lollikindlam liikuda kummipaadiga – tänu selle väga heale ujuvusele ja esmasele stabiilsusele. Samas sobib see ainult rahulikult kulgemiseks. "Vähe pikema teekonna läbimiseks jõel sobib enim kanuu. Takistuse korral on sealt väga lihtne sisse-välja ronida, enamik kanuusid on avatud vöörist kuni ahtrini. Võrreldes süstaga, jaguneb kanuuga sõites aga koormus kehale ebaühtlaselt. "Kanuuga aerutatakse sageli vaid ühelt poolt, mis koormab ka ühte keha poolt rohkem," nendib matkajuht.

"Kui kanuu sobib pikema ja tempokama jõematka jaoks, siis raftinguparv vaid lühemate jõelõikude läbimiseks. Sellega saab ka lihtsalt kulgeda, aga kes otsib matkajärgset jalavärinat, saab närvikõdi kätte raftinguparvel koos hea giidiga kärestikke läbides."

MASSIIVSEIM JA OHUTUIM: Tänu oma massiivsusele ja stabiilsusele on raftinguparvel kõige ohutum kärestikes adrenaliini nautida. (Lauri Birkan)

Järvedel ja suurematele jõgedel, kus pole palju koprapaise, risti üle jõe langenud puid jms, sobib matkamiseks ka klassikaline meresüst ehk kajakk. Takistused muudavad aga süstasõidu raskeks, sest võrreldes kanuuga on isegi keskmise tasemega matkajal süsta ja sealt välja ronida palju keerulisem.

Varuriided ja elektroonika paki veekindlalt

Targal matkajal on tagavarariided alati kaasas ning veekindlalt pakitud – nagu ka kogu elektroonika. Eriti käib see mobiiltelefoni kohta, mida peab saama hädakorral ka vees olles kasutada. Riietuda tuleks matkal vastavalt ilmale ja kihiliselt – matkajuht Roland Müür soovitab nii alumises kui ka keskmises kihis eelistada õhukest villast või sünteetilist riietust, sest need aitavad sooja hoida isegi märjana. Pealmine kiht peaks olema tuulekindel.

KÕIGE KIIREM: Kergesti juhitava kajakiga saab väga nobedalt liikuda, kuid takistuste ületamine on sellega matkates raske. (Erakogu)

Matkates vihmase ilmaga või rahutumatel jõgedel, kus vett pritsib palju, peaks pealmine riietekiht kindlasti ka vett pidama. Ka jalanõude valikul tuleks lähtuda veekogust. "Kui paadist sageli välja minema ei pea, võib kanda ka tavalisi matkasaapaid või -tosse, muul juhul võiks eelistada kummikud. Päris karmis keskkonnas kannan ise tavaliselt kuiva ülikonda," tunnistab Müür.

Kus on turvaline sõita

Põhja-Eesti

Pirita jõgi: paras on teha suudmest kuni Lükati sillani üles- ja allavoolu tunniajane sõit.

Pirita jõgi: Vaskjala veehoidlast ülesvoolu saad teha rahulikul veel paaritunnise edasi-tagasimatka.

Keila jõgi: Pärnu maanteest kuni Keila-Joani leiad endale sobiva kuni 25 km pikkuse lõigu, aga arvesta ka väiksemate kärestikega.

Edela-Eesti

Soomaa: nn viiendal aastaajal ehk suurte üleujutuste aegu saad Raudna ja Halliste jõe luhtadel teha just nii pika matka, kui endale meeldib.

Pärnu jõe alamjooks: sõites Torist Sindini (15 km) jääb teele väikesi kärestikulisi lõike ja Sindist Pärnu (15 km) tuleb alates Reiu jõe suudmest arvestada tiheda mootorpaadiliiklusega.

Väiksema kevadise suurvee ajal võid sõita Riisalt mööda Halliste ja Navesti jõge Jõesuusse, matka pikkus 18–20 km.

Kagu-Eesti

Võhandu jõgi: Tamula järvest kuni Lämmijärve suudmeni leiad nii vaikse vooluga lõike (Tamula–Leevi, Leevaku–Räpina) kui ka kärestikke ja veskitammikohti.

Suur-Emajõgi: tähendab 100 km rahulikku jõevoolu, aga arvesta mootorpaadiliiklusega. (Allikas: Roland Müür)

Algajale veematkajale

Mine veematkale alati koos kogenenumaga või – veelgi parem – matkagrupiga. Üksinda võid hätta jääda isegi rahuliku veega üleujutatud Soomaa luhtadel, kus ümberringi on kilomeetrite kaupa vaid vesi. Kui kanuu peaks kummuli minema ja millegagi pole vett paadist välja visata/pumbata, võid abi saabumiseni parimal juhul istuda mõne veest väljaulatuva heinasao otsas.

Päästevest olgu veematkal sama elementaarne kui turvavöö autos. (Lauri Birkan)

Tee endale selgeks nii ilmaprognoos kui ka veekogu iseloom ning lähtu matkatrassi valides oma võimetest, kogemustest ja varustusest. Kuigi jõgedel-järvedel ei mõjuta kiire ilmamuutus matkajat nii palju kui merel, raskendab see soovitud ajaks sihtkohta jõudmist. Jäädes pimeda peale, on raske ka õiget peatuspaika üles leida.

Päästevest on veematkal sama elementaarne kui turvavöö autos. Vest on vajalik ka neile, kes oskavad ujuda. Külmas vees langeb inimese töövõime kiirelt ja sel juhul aitab vest tal pinnal püsida. Vestid võib jagada kaheks – ohutus- ja päästevestideks. Päästevestil on spetsiaalne krae, mis hoiab isegi pärast teadvuse kaotust inimese pead otse ja ei lase suul vette vajuda, aga mitmekesi matkates piisab ka ohutusvestist.

Alusta rahulikumatel veekogudel ja ära torma kohe kärestike vahuste lainete vahele. Populaarseim sihtkoht algajale on kevaditi Soomaa rahvuspark, aga sinna ei pääse autoga hästi ligi. (Allikas: Roland Müür)

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis