Eesti uudised

VAHEAJAKS AMETISSE: tööpäev pikem, palk parem 

Kristel Rõss, 20. aprill 2017, 04:00
KÕPLAD KÄTTE: Eelmisel suvel leidsid paljud malevlased tööd haljastuses.Foto: Tiina Kõrtsini
Paljud õpilased ootavad kannatamatult suvevaheaega, et saaks taskuraha teenida. Alates juulist on 13–14aastastel ja vanematel koolilastel voli töötada senise nelja tunni asemel seitse tundi.

Kokku võib koolinoor töötada nädalas 35 tundi varasema 20 tunni asemel, aga mitte rohkem kui pool koolivaheajast. "Millalgi peab ju laps puhkama ka!" kommenteerib riigikogulane Heljo Pikhof (SDE) töölepinguseaduse juulis jõustuvaid muudatusi. Nooremad ehk 7–12aastased lapsed võivad vaheajal töötada endiselt kolm tundi päevas ja kokku 15 tundi nädalas.

Keelatud on ka ületunnid ja õhtune töö, öötööst rääkimata. Siiski võib ette tulla erandeid, näiteks teevad mõned lapsed kaasa õhtustes teatrietendustes. 

Bürokraatia vähenes  

"Meil on palju tragisid lapsi, kes kipuvad vaheajal tööle, et taskuraha teenida. Pealegi annab töökogemus koolieas noortele maast-madalast tööharjumuse, teadmise, et raha ei kasva puu otsas," nendib Pikhof.

Pigem on seni nappinud tööandjaid, kes on valmis alaealistele tööd pakkuma. Kindlasti oli üks põhjus ka keerukas paberimajandus.

"Just sellepärast sai vähendatud bürokraatiat – edaspidi tuleb tööandjal kanda alaealine 10 päeva enne tema tööle asumise kuupäeva töötajate registrisse ja lisada muu info koos lapse vanema nõusolekuga," selgitab ta. Nii ei pea tööandja enam tööinspektsioonile eraldi dokumente esitama.

Et tööandja oleks senisest veelgi rohkem motiveeritud õpilasi vaheajaks palkama, saab nüüd taotleda 13–16aastaste tööle võtmise eest toetust.

Et alla 18aastane tohiks tööle asuda, peab tal olema lapsevanema või muu seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Noorema kui 15aastase puhul on nõutav ka tööinspektori kooskõlastus või luba. Miks?

"Et hoida ära juhused, kui alla 15aastane võetakse tööle tervist kahjustavasse keskkonda või antakse talle ülesandeid, mis ei ole eakohased," selgitab Pikhof.

Taotlusi lubada alaealisi tööle esitatakse tööinspektsioonile aasta-aastalt aina rohkem. Peamiselt taotlevad tööluba kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, harvemini tuleb taotlusi erasektorist.

Näiteks esitati eelmisel aastal 189 taotlust 2358 alaealise tööle võtmiseks, neist 74 lapse puhul tegi tööinspektor keelduva otsuse või jättis taotluse läbi vaatamata, sest laps oli juba saanud 15aastaseks.

Uisapäisa siiski lastele tööluba ei anta, näiteks keelati 13–14aastastel õpilasmaleva raames töötada tanklas, sest teenindusjaamad kauplevad ka alkoholi- ja tubakatoodetega. Lisaks muudavad tihe liiklus, heitgaasid, kütuseaurud jms ka koristustöö bensiinijaama territooriumil ebaturvaliseks.

Samuti ei lubatud 13–14aastasi palgata abitöödele, kus neil tulnuks tõsta ja kärutada 25–50kiloseid raskusi. Seadus lubab küll alla 15aastasel teha kergemat sorti tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamivaldkonnas, aga kindlasti ei kuulu siia alla restorani teenindaja töö. Tööinspektsioon ei kiitnud heaks ka taotlust võtta 10–14aastane iseseisvalt sularahaga arveldama. 

Varaline vastutus tekib 14aastaselt 

Veel üks näide: 13–14aastased lapsed sooviti palgata batuudialale vastutavateks töötajateks. Taotluse esitanud ettevõte leidis, et töö ei ole ohtlik ning alaealised töötajad ei vaja ei juhendamist, väljaõpet ega ka ohutusjuhendeid. Või kui 13aastast sooviti võtta tööle jalgrataste müüjana ja inspektsioon leidis, et nii noort töötajat peaks juhendama täiskasvanu, imestas tööandja: kas alaealisele töötajale tuleb palgata lapsehoidja?

Siinkohal ei tohiks unustada, et lapse varaline vastutus tekib 14aastaseks saamisel ja üldjuhul noorem enda tekitatud kahju eest ei vastuta. See aga ei tähenda, et kahjud jäävad hüvitamata – vastutuse peavad võtma vanemad või eestkostja ja seda ka juhul, kui ka lapsele kuulub vara.

"Tööinspektsiooni üks põhiülesandeid on järgida, et tööle, sealhulgas ka alaealiste tööle esitatavad nõuded oleksid täidetud. Karjapoiss – praegustes oludes siis lehepoiss või malevlane – olgu kuningas!" ütleb Pikhof. 

Kuidas tööandja saab toetust taotleda? 

  • Toetuse taotlemiseks peab tööandja olema kalendriaasta jooksul maksnud alaealistele kokku vähemalt 1000 eurot brutopalka.
  • Toetust saab nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku (nt käsundus-, töövõtuleping) lepingu alusel töötanud alaealiste eest.
  • Toetust saab taotleda juriidiline isik, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse asutus.
  • Toetus on 30% alaealise brutotöötasust, aga mitte rohkem kui pool töötasu alammäära.
  • Toetus makstakse 12 kuu eest tagasiulatuvalt ja eelmise kalendriaasta eest tuleb seda taotleda esimese kvartali jooksul.

Samal teemal

7. juuni 2017, 04:00
Kas lehepoisist enam ei saagi miljonäriks!?
25. aprill 2017, 15:55
Paindlik tööaeg nõuab töö ja puhkuse mõistlikku tasakaalu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee