Kommentaar

Küsimus õpetajatele | Kas numbrilised hinded tuleks kaotada? (6)

Arvamustoimetus, 18. aprill 2017, 16:34
 
Õhtuleht küsis loovainete õpetajatelt, kuidas mõjutab põhikoolitasemel numbrilise hindamise kaotamine õpilaste õpimotivatsiooni ning millise signaali annab hindamissüsteemi muutmine, kui seda tehakse vaid loovainetes.

Hinnete kaotamise tõttu kannatab õpimotivatsioon

Kadi Härma, Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees: Eesti Muusikaõpetajate Liit on seisukohal, et kujundava või hindelise hindamise kaotamine mis tahes aines vähendab aine tõsiseltvõetavust, autoriteeti ja väärtust õpilaste, vanemate ja õpetajate seas. Kahjuks ei adu uue süsteemi propageerijad, et muusika toetab kõikide teiste ainete omandamist.

Jutt sellest, et aines õpimotivatsioon ei kao, ei vasta tõele. Suuremat tähelepanu hakkavad pälvima n-ö pärisained, milles toimuvad riigieksamid ja milles saab reaalset tagasisidet hinde näol. Ka see argument, et arvestuse saamiseks tuleb kõik läbitud teemad/tööd/loomingulised katsetused/laulud arvestuse saamiseks ära vastata, ei veena. Kuhu jääb õpilase individuaalse arengu toetamine, premeerimine esinemiste ja tunnustamine aktiivse osaluse eest? Seda ei saa teha arvestatud/mittearvestatud hindamissüsteemis. Vastavalt muusika ainekavale ei hinnata lapse loomupäraseid andeid, näiteks viisipidamist, vaid arengut ja seda, kas laps on musitseerides õnnelik, kas ta on omandanud mingi oskuse ja muusikaarmastuse edasiseks eluks.

EMÕLis 2013. aastal läbiviidud küsitluses, kus osales 116 õpetajat, jäid kõlama arvamused: „Muusikatund on paljudes koolides just see tore aine, kus on lihtne häid hindeid saada. Mõnes aines võiks ju jääda võimalus pisut lihtsama vaevaga eduelamust saada“ ja „Ei näe põhjust, miks peaks muusikas olema teistsugune hindamisjuhend kui teistes ainetes. Lapsi motiveerib hindeline tagasiside. Vanemaid tegelikult ka.“

Küsitlesime ka 3136 õpilast, kes muu hulgas arvasid, et „muusikas on samamoodi mõisted nagu teistes aineteski ja seetõttu peaks olema seal samasugune hindamine nagu teisteski ainetes“.

 

Tuleb copy-paste korras hindamine?

Liia Jung, Kunstihariduse ühingu juhatuse esimees: Kindlasti tekitab numbriliste hinnete kaotamine paljudes tunde, et seda ainet pole vaja. Ent millepärast on matemaatika parem kui kunst? Ka matemaatikas on annet vaja, sama keeltes jne. Kunstiõpetuses pole ainult kujutamisõpetus, see on pigem üks väike osa. Eelkõige õpetame mõistma kunstikultuuri, looma seoseid, suuname õpilast eneseanalüüsile ja veel palju muud.

Kuid kunstiõpetajad pole kindlasti muudatuste vastu. Oleme nõus Pille Liblikuga (haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja), et meie kolme positiivse hindega hindamissüsteem on ajale jalgu jäänud ja muutused sel teemal on ka 2010. aasta õppekavasse sisse kirjutatud, aga mitte veel kõikjal rakendunud.

Kujundav hindamine oma parimas rakenduses on hea variant kõikides ainetes ja kahes esimeses kooliastmes. Mis võiks olla õpilasele oluliseks motivatsiooniks õppimisel? Kui valida on õpilasi reastava numbri ja arengut toetava sõnalise hinnangu vahel, siis kindlasti see viimane. Meie meelest on kõige ohtlikum ja motivatsioonile kahjulik see, kui hinnatakse variandis arvestatud/mittearvestatud. Paraku on kujundav hindamine saanud kohati pealiskaudse tõlgenduse, muutunud nii-öelda kirjeldaks hindamiseks.

Hindamine peaks olema õpilase arengut toetav. Kui õpetajat sunnitakse aga vägisi hinnetest loobuma ja kommentaare kirjutama, eks siis hakkame seda tegema copy-paste korras, sest inimvõimetel on piirid. Kui üks kunstiõpetaja õpetab II kooliastmest gümnaasiumini, on tal suures koolis ca 700 õpilast ühe nädalatunniga. Millal on see sõnalise tagasiside andmise aeg? Vahest mitte kõigile korraga trimestri lõpus, vaid üksikute suuremate tööde järel, mis hajutaks hindamise koormust.

Lõpetuseks: kuidas nimetada seda ainetegruppi, mida praegu tugevalt survestatakse – kas postsovetlikult oskusaineteks või loovaineteks? Ja kas lapse oskuste ja loovuse arendamine jääb ainult kunstiõpetuse, käsitöö ja kehalise kasvatuse tundi? Ehk oleks aeg mõista, et need on kultuuriained.

 

Numbriline hindamine on arusaadavam

Raina Luhakooder, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse liige: Esialgu tundub küll, et numbriliste hinnete kaotamine kõigis nn loovainetes annab sellise signaali, justkui oleks kehaline kasvatus vähem oluline õppeaine. Harjutamine ja pingutamine paremate tulemuste ja hinnete saavutamisel ei oleks nagu vajalik. Ja samal ajal kui räägitakse laste tervisest, vaimsest pingest, siis rõhutatakse just kehalise tegevuse suurt vajalikkust, sportimise tähtsust. Kehalisi tegevusi ja sportimist (rahvaspordi tasemel) ei saa aga sooritada, kui pole piisavalt oskusi, kui ei ole õpitud eri spordialade sooritamist. Ei saa suusatada mõnuga, kui ei ole õpitud suusatama ning ei jätku vastupidavust; ei saa ette võtta rattamatku, kui ei oska rattaga sõita või pole jaksu, et rattaga sõita jne.

Meile on jäänud mulje, et kehaline kasvatus on õppeaine, milles kõik oskavad ja suudavad sõna võtta, selgitada ja argumenteerida. Näiteks keemiat, matemaatikat, füüsikat, keeli puudutavas võtavad tavainimesed palju vähem sõna.

Hinnata saab eri meetodeid kasutades. Saab lahti rääkida, millest hinne koosneb ja kuidas hinne kujuneb. Saab õpilastega koos tegevusi analüüsida, neid hindamisse kaasata jne. Kas selle kokkuvõtteks on number, sõna, pilt või midagi muud, oleneb kehtestatud hindamisjuhisest. Siiani on jäänud mulje, et hinne on motiveerivam ja arusaadavam kõikide jaoks. Kui õpetaja tunnis õpetab, lapsed harjutavad ja õpivad ning hinnatakse seda, mida on õpitud, siis peaksid hinded olema juba praegu õppijatele arusaadavad.

Eesti Kehalise Kasvatuse Liidul ei ole kujundatud ühtset ja lõplikku seisukohta ses osas, kas kasutada numbrilist või sõnalist hindamist. On palju numbrilist hindamist pooldavaid õpetajaid. Samuti on palju sõnalist hindamist pooldavaid õpetajaid. Lõpuks kujundab ju hindamise ikkagi iga kool omasoodu.

 

Kui kaotada, siis kõigis õppeainetes

Jürgo Nooni, Eesti Tööõpetajate Selts: Minu isiklik arvamus on, et kujundav hindamine peaks olema koos numbrilise hindamisega. Õpetaja peab andma tagasisidet ja põhjendama hinde kujunemist. Loovainetes tuleb hindamisel väga palju arvestada ka õpilase isikut ja tema iseärasusi. Kui aga kaotada numbriline hindamine, siis võiks seda teha kõigis õppeainetes kuni II kooliastmeni (4.–6. klassini – toim). Loovained on sama tähtsad kui teised õppeained.

 

Kas mõni õppeaine on olulisem?

Terje Raudsepa, Eesti Käsitööõpetajate Selts Aita: Eesti Käsitööõpetajate Selts Aita küsis oma seltsi liikmetelt arvamust hindamise korraldamise kohta käsitöö ja kodunduse õpetamisel. 50 vastanud õpetajast 60% pooldab numbrilist hindamist. 60% vastanud õpetajatest arvas, et hinnete kaotamine annab signaali, justkui oleks käsitöö ja kodunduse õpetus vähem oluline kui teised õppeained.

Saab välja tuua mitu argumenti, mis on numbrilise hindamise poolt. Esiteks on üsna palju õpilasi, keda motiveerib tööd tegema just hinne, numbriliste hinnete kaotamisel muutuksid sellised õpilased tõenäoliselt ükskõiksemaks. Ent paljudele õpilastele, kellel pole erilisi akadeemilisi võimeid, aga on lahtised käed, on käsitöö või kodundus võib-olla just see, kus ta saab häid hindeid. Pealegi on numbrid hästi mõistetavad nii õpilasele kui ka vanematele. Üleminek uuele hindamisele peaks algama I kooliastmes ja sellele tuleks üle minna järk-järgult. Alati saab numbri juurde ka sõnalise või suulise pikema hinnangu anda.

Kuid arvestatud hindamise poolt räägib, et lapsele, kes ei ole käeliselt tugev, mõjub selline hindamine kindlasti soodsalt, võtab maha pinget ja hirmu ainetunni ees. Kujundav hindamine võimaldaks nõrgemaid õpilasi toetada ning edasijõudnuid rohkem ja individuaalsemalt (sisemiselt) motiveerida. Küll on sellise hindamise mõju õpilaste motivatsioonile hetkel oletuslik ja olulist muutust suhtumises ei pruugigi tulla. Ka sõltub see konkreetsest õpilasest.

6 KOMMENTAARI

m
Moose Kant 19. aprill 2017, 15:26
Ainekava järgi peab küll 1.kooliaasta lõpuks oskama plokkflööti või kannelt mängida. Teise kooliastme lõpuks lisandub kitarr. Ja seda tavakoolis, tavaklassis.
k
kellele on vaja 19. aprill 2017, 09:00
harimatut lillaroosat biomassi,MIKS.
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee