Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal Foto: Eesti Muinsuskaitse Selts
Toimetas Teet Teder 18. aprill 2017 14:53
"Me paneme Karuteene medali Raekotta, 2005. aastal saadud Euroopa kõrgeima muinsuskaitsepreemia Europa Nostra auhinna kõrvale," lubab Taavi Aas kui ütleb, et selline auhind on ebaõiglane ja kallutatud.

Muinsuskaitse seltsi juhatus otsustas määrata Karuteene medali Tallinna Linnplaneerimise Ametile Tallinna ajalooliste hoonete ja miljööalade kahjustamise eest. Nende hinnangul ei tegeleta miljööalade ja üksikute miljööliselt väärtuslike hoonete kaitsmisega viimasel aastal enam piisavalt.

"Muinsuskaitseseltsi hukkamõist tuleb ajal, mil vaid tosinkond päeva tagasi sai Tallinna toetatud Niguliste Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt Euroopa kõrgeima tunnustuse, Europa Nostra auhinna," rääkis Aas. "Meie jaoks on selline negatiivne hinnang väga ootamatu, sest selts pole seni meiega mingit kriitilisemat suhtlust pidanud ega ole siiani suutnud väljendada kuigi detailselt, milles küsimus."

"Me paneme Karuteene medali Raekotta, 2005. aastal saadud Euroopa kõrgeima muinsuskaitsepreemia Europa Nostra auhinna kõrvale," ütles Aas, kelle sõnul paistab, et inimeste pingutusi hinnatakse pigem välisvaatlejate poolt või alles matusekõnedes.

Aas osutas, et praegu on Tallinna Toomkirikus käimas suur Christan Ackermanni altariseina kaunistuste uurimise projekt, mis viib vaataja kümnekonna meetri kõrgusele tellingutele, see on samuti Euroopa tasemega ettevõtmine.

Veel kiidab aas, et linn annab tänavu Tallinnas kirikute renoveerimise toetuseks rohkem raha kui riik. "Alles sel kuul allkirjastasime Kaarli kiriku oreli remondi toetamiseks koostöölepingu, eraldades nendeks töödeks 50 000 eurot. Toetame ka peatselt 300-aastaseks saava Tallinna Kaasani kiriku renoveerimist 50 000 euroga," selgitas Aas. 

"Linnaplaneerimine ongi kompromisside kunst," lisas tegevlinnapea. "Me saame pidevat tagasisidet ka selles osas, et oleme miljööaladel hoopiski liiga ranged ega lase linnal areneda. Ka ekspertide poole vaadates valitseb pidevalt olukord, kus on piltlikult öeldes kaks eksperti ja kolm arvamust." Ta osutas, et arvestades kehtestatud teemaplaneeringut, mis käsitleb miljööalade kaitsetingimusi ning koostamisel olevaid uusi üldplaneeringuid, kus räägitakse miljööaladest, mida varem käsitletud ei ole, ei saa me rääkida, et Tallinnas midagi ei tehta. Ka ei ole Muinsuskaitse Selts esitanud omapoolseid ettepanekuid kaitsetingimuste täiendamisse.

Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele.