Eesti uudised

Lisatud riigihalduse ministri Mihhail Korbi kommentaar!

Vandeadvokaat Allar Jõks Keila linna sundliitmisest: see on õigusevastane (16)

Marvel Riik, 18. aprill 2017 13:25
Vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul ei poolda haldusreformi seadus Keila linna liitmist Keila, Padise, Vasalemma valla ja Paldiski linnaga.Foto: Alar Truu
Keila linnavalitsusel on valmimas uuring, millest selgub, et linna sundliitmine Padise, Vasalemma ja Keila valla ning Paldiski linnaga ei tähendaks Keila linnale midagi positiivset. Keila linn täidab juba praegu haldusreformi kriteeriume ega soovi liituda teiste omavalitsustega. Allar Jõksi hinnangul on linna sundliitmise ettepanek ebaõiglane ja õigusvastane, sest naaberomavalitsused saaksid hakkama ka ilma Keila linnaga ühinemiseta.

9. veebruaril otsustas valitsus, et Keila linna peaks sundliitma Keila, Padise, Vasalemma valla ja Paldiski linnaga. Valitsuse otsus on tekitanud paljudes Keila linna elanikes mõistmatust. Keila linn täidab haldusreformi kriteeriume ega soovi naaberomavalitsustega ühinemist.

Keila linna sundliitmisest õigusanalüüsi tegev vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on liitmine ebaõiglane ja vastuolus haldusreformi mõttega, sest ühendvald täidaks haldusreformi kriteeriumid ka ilma Keila linnata. Lisaks, ühinemine ei tooks Keila linnale kaasa mingeid positiivseid mõjusid, mis peavad sundliitmiseks samuti olema täidetud.

„Sundliitmise loogika on üles ehitatud selliselt, et kõigepealt liidetakse kõik need omavalitsused, mis ei ole mitte midagi vabatahtliku ühinemise korral teinud. Kui esialgne liitumisprotsess pole tulemust andnud, tohib valitsus liita kriteeriumitele vastavaid omavalitsusi [mida on näiteks Keila linn], “ selgitas Jõks. „Ehk antud juhul, kui Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise vald oleksid liitunud vabatahtlikult ja neil ei oleks kriteerium täidetud, siis oleks võinud öelda, et me vajame Keila linna.“

Kui valitsus ei tagane oma senisest seisukohast, ollakse valmis minema ka kohtusse, mis võib Jõks hinnangul Keila linnale tuua võidu. „Ma olen väga optimistlik,“ ütles ta.

Keila linnapea Enno Felsi sõnutsi on sundliitmise taga puhtalt poliitiline otsus, millel pole majanduse ja pragmaatikaga mingit pistmist. "Positiivseid mõjusid ei oska ma siin tõesti välja tuua. Praegu me ei näe, et midagi paremaks läheks,“ rääkis Fels.

Märkimisväärne on see, et poolteist kuud enne valitsuse otsust oli Felsil jutuajamine riigihalduse ministri Mihhail Korbiga, kus minister ütles, et Keila linna ei liideta teiste omavalitsustega.

Korbi sõnul oli sellel teemal tõesti juttu. „Ma sain murest aru, aga mingeid lubadusi ma kindlasti ei andnud. Lõpliku otsuse teeb valitsus üheskoos,“ ütles minister.

Keila linnapea Enno Fels ei näe, et naaberomavalitsustega liitumine omaks positiivset mõju linnale endale.Foto: Alar Truu

Valitsuse suunamuutuses nähakse IRL-i kätt. „Ma olen poliitikutega rääkinud ja tean, et nad, just IRL-i poliitikud, on külastanud naabervaldasid. See on suhteliselt läbinähtav, et IRL-i mõju võib siin sees olla,“ täpsustas Keila linnapea.

Teatavasti oli Padise, Vasalemma, Keila vald ja Paldiski linn enda ühinemisläbirääkimistega juba lõpusirgel, kui vallad viimasel hetkel ühinemisest loobusid. Vaid Paldiski oli nõus.

Keila linnaelanikud ise arvavad, et sundliitumisega tekiks lisavajadus lasteaedade ja koolide järgi, sest kõik tahaksid lapsi linna tuua. Kui linn vajaks lisainvesteeringuid, kannataksid jällegi ühendvalla ääremaad, millele haldusreform peaks just vastu olema.

Facebookis Iseseisva Keila linna lehekülje eestvedaja Aare Lepiksaare (35) sõnul ei veena valitsuse praegused seletused, miks peab Keilat sundliitma. „Minule tundub, et see on väga poliitiline. See on ühe piirkondliku erakonna võimhaaramise katse,“ ütles Lepiksaar.

Keila linnaelanik ja ajalooõpetaja Mairoos Kala (83) näeb, et sundliitmisega lõhutakse linna loomulik areng. „Ühendamise eesmärk peab olema see, et midagi muutub paremaks, aga kas seda analüüsi on tehtud, et midagi paremaks muutub?“

Õpetajana on Kalal tahvlil alati kolm sõna, millele tuleks alati mõelda: „mõte“, „tegu“ ja „tagajärg“. „Kui sa midagi teed, pead suutma analüüsida ka neid tagajärgi, mida sa sellega saavutad. Praegu on küll tunne, et see [sundliitmise] mõte on väga poolik. Sellistest mõtetest sünnivad väga rumalad teod, mille tagajärjed võivad olla kahjulikud,“ rääkis Kala.

Valitsus on sundliitmise ettepaneku teinud 25 vallale. Omavalitsustel on 15. maini aega sellega nõustuda või siis esitada oma argumendid, miks nad ettepanekuga nõus pole. Juuni keskpaigas peaks valitsus tehtud ettepanekud taaskord üle vaatama ning alles siis lõplikult otsustama, kuidas omavalitsused ühendada.

Riigihalduse minister Mihhail KorbFoto: Teet Malsroos

Riigihalduse minister Mihhail Korb: Keila linn on piirkonna loomulik keskus

Keila linn ise jääb sel juhul ilma tagamaata keskuseks, mis võib takistada selle arengu edasist kavandamist. Sellise ohu mõistmist tõendab ka Keila linna eelmisel aastal tehtud ettepanek läbirääkimisteks mitmete ümbritsevate valdade külade liitmiseks linnaga. Kui lühikeses vaates võib eraldi jäämine tunduda parem, siis pikaajalisest vaatevinklist oleks tugeva keskuse ja suure ning mitmekesise tagamaaga omavalitsusel jätkusuutliku arengu eelis.

Eksperdid on ka välja toonud, et Keila kui tugeva keskuse väljajäämine ühinemisprotsessist ja Paldiski mitte kõige parem sobivus piirkonnas ühise omavalitsuse keskuseks, võib kujundada pingeid tulevase omavalitsuse tasakaalustatud ja tervikliku arengu tagamisel.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee