Eesti uudised

Taastusravi vajavad haiged: teenuste saamine on justkui õnneloos (31)

Denes Kattago, 18. aprill 2017, 10:22
Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.Foto: Rauno Volmar/Ekspress Meedia
Rehabilitatsiooni ootel on pea tuhat inimest ning järjekord kasvab iga päevaga, teenust ootab ka 403 puudega last. Tõstatub küsimus, kas riik on rahalisi vahendeid ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on see teadlik kokkuhoid kõige nõrgemate arvelt?

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm arvab, et rehabilitatsiooni, erihoolekande ning abivahendite valdkonnas valitseb Eestis äärmiselt kriitiline olukord. "Kuigi põhiseadus ütleb selgelt, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see tegelikkuses nii ei ole. Järjekorrad rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimeste ega nende lähedastele jaoks juba ammu üllatus. Kuid olukord, kus rahalised vahendid saavad otsa juba aasta esimestel nädalatel ning järjekorrad venivad teadmata kaugustesse, on absoluutselt aktsepteerimatu," leiab poliitik, kelle arvates on  vaja tõsta baasrahastust, mitte sõltuda erakorralistest lisarahastuse süstidest.

Nende perede jaoks on äärmiselt oluline saada vajalikke teenuseid ja toetust kohe, mitte kunagi tulevikus. "Kui lapsed jäävad abita, avaldab see mõju tervele nende elule ja hilisemalt enam tehtud viga korvata ei saa," ütleb Haukanõmm ja lisab, et kahjuks valitseb samasugune segadus ka erihoolekande teenuste osas.

Monika Haukanõmm.Foto: Teet Malsroos

Samal teemal

Sotsiaalkindlustuse valdkond on skandaalipesa

Eesti Patsientide Esindusühingu esimees Pille Ilves nõustub, et pikad järjekorrad on tavapärane nähtus. "Inimesed ootavad kuni rehabilitatsiooniplaan muutub kehtetuks, mida on siis vaja jälle sama ressursimahuga tegema hakata." Tema sõnul oli sotsiaalkindlustusametil (SKA) ka eelmisel aastal raha puudu, mis lahendati täiendava toetusega riigieelarvest, kuid olukorda aukude ajutise lappimisega ei paranda, sest kogu süsteem vajab tõsist reformi. "Kahjuks töövõimereform mingeid lahendusi ei too, vaid teeb olukorda inimeste jaoks hullemaks," märgib Ilves.

Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu ütleb, et ümberkorraldused sotsiaalkindlustuse valdkonnas paistavad juba aastaid silma skandaalirohkuse ja puuduliku info jagamisega. Esimese hooga meenub talle toetuste väljamaksmise hilinemine, pikad järjekorrad teenuste saamisel või abivahendite soetamisel. Ka IT-lahendused viibivad ja töökorraldus on pärit läinud sajandist.

"Eelmine aasta algas inimestele ootamatu abivahendite hinnatõusuga, kus riik piiras oma kulutused abivahenditele ära, kuid patsiendi rahakott jäeti kaupmehe ja ametniku meelevalda. Üldsus kuuleb sotsiaalministeeriumist enamasti põhjustest, miks tööd nõuetekohaselt teha ei saa, mitte aga lahendustest, kuidas antud lubadusi täita. Praegu on aga kujunenud teenuste saamine justkui õnneloosiks, mis sõltub sellest, kas inimene on õigel ajal õiges kohas," on Tammepuu nördinud.

Puudega patsiendid tunnistatakse terveks

Käivitunud töövõimereformi üks eesmärkidest on vähendada puudetoetuse saajaid ning muuta uute hindamisotsustega töövõimetud inimesed töövõimelisteks. "Milliseid kulusid nad aga äravõetud toetusega oma tööelus katsid, jäetakse enamasti välja selgitamata või tõdetakse, et vastava kulu katmiseks pole vahendeid ette nähtud," kurdab Tammepuu katteta lubaduste jagamise üle.

Tammepuu on kokku puutunud ka nägemispuuetega või muude meelepuuete ja liikumispuuetega inimestega, kes on tunnistatud terveks, aga tegelikult nad seda ei ole. „Puue annab neile võimalusi soodsamateks teenusteks (parkimine jm) ja neil kulub tänane puudetoetus igapäevaseks toimetulekuks, et tööl käia nagu terved inimesed. Lisaks suurematele igapäevakuludele on nende sissetulekud tavaliselt väiksemad võrreldes tervete inimestega. Ja toetusi on nüüd otsustatud ümber jagada. See tekitab inimestes lihtsalt ebakindlust.“

Lastevanematele langeb eriti suur koormus

Üldarst Kristel Amjärv lisab, et haiguste ennetus ja tervise toetus füsioteraapiaga, psühholoogi abiga on alati ka tervetele inimestele oluline, rääkimata rehabiliteerivat toetust vajavatest inimestest. „Väga kurb on probleem eriti laste osas. Abivajavate laste lastevanematele langeb veelgi suurem koormus, nii füüsiline kui finantsiline. Mida enam saame abivajavaid lapsi kasvueas rehabilitatsiooniga toetada, seda enam on lootust, et täiskasvanuna on tööhõive ja enesega toimetulek garanteeritud – see on ju igaühele selge. Oma igapäeva töös kuulame ja kuuleme inimeste probleeme, muidugi aitame arstiabiga, ja ka rehabilitatsiooniga meie vähesest võimalikust teraapiafondist (sel viisil pakume füsioteraapiat, logopeedilist abi, kliinilise psühhoteraapia alast abi). Aga see on tilk meres. Seepärast väga suur on lootus, et nii tervishoius kui sotsiaalkindlustuses peab „finantsaukude lappimise asemel“ tegema „restardi“, millest ju pikaaegselt ka kõneldakse.“

Minister endal süüd ei näe

Poliitik Haukanõmm süüdistas suhtlusvõrgustikus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva selles, et ta ei vastuta millegi eest ning soovitas olla endaga aus ja tunnistada, et töö käib üle jõu ja ta ei sobi ministriametisse. Iva pole aga sellega nõus ja väidab, et probleemid sotsiaalsüsteemis ei teki üleöö ning ministri vastutus ja ülesanne on leida neile pikaajalised ja jätkusuutlikud lahendused. „Sotsiaalministeeriumi eesmärk on rehabilitatsiooniteenuse tagamine kõigile abivajajatele, prioriteet on laste teenused. See süsteem, kuidas toimub rehabilitatsiooniteenuse rahastamine, ei ole praegu jätkusuutlik ning valdkond vajab sisulisi muudatusi."

Kaia IvaFoto: Teet Malsroos

"Lähiajal peame leidma valdkonnale lisarahastust, kuid lisaks sellele peame analüüsima, kui efektiivselt ja tõhusalt on täna teenus korraldatud. Sotsiaalkindlustusametil tuleks analüüsida praeguste teenuste tulemuslikkust ja ka süsteemi siseste vahendite paremat kasutamist. Raha planeerimisel peab lähtuma inimesest – missugust abi keegi vajab ja kuidas seda kõige mõistlikumalt talle pakkuda. Lisarahastuse leidmiseks on ette valmistatud muudatused, tänu millele saame kasutada rehabilitatsiooni tarbeks Euroopa Sotsiaalfondi raha,“ ütleb Iva. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee