Maailm

Rahvahääletus lõhestas Türgi (5)

Tõnis Erilaid , 18. aprill 2017, 04:00
NOORED TULID TÄNAVALE: Juba ööl pärast hääletuspäeva tulid Istanbulis protestijad tänavaile.Foto: Reuters / Scanpix
Kohe pärast pühapäevase rahvahääletuse esimeste mitteametlike tulemuste selgumist valgusid protestijad Istanbuli ja hiljem ka Türgi teiste suuremate linnade tänavatele. Peamise opositsioonipartei CHP aseesimees Bülent Tezcan nõudis tulemuste tühistamist juhtides tähelepanu, et valimiskomisjon muutis viimasel hetkel seadusevastaselt reegleid.

Nimelt lubas valimiskomisjon lugeda kehtivaks ka templita ja kõikvõimalike lisakirjadega hääletussedeleid. Pisut vähem radikaalsed nõudmised on kurdimeelsel HDP parteil, kelle esindajad nõuavad kahe kolmandiku hääletussedelite ülelugemist ja kinnitavad, et 3–4 protsenti häältest on manipuleeritud – kohalikud valimiskomisjonid olla toppinud hääletuskasti lisasedeleid.

Samal teemal

Lõplike hääletustulemuste kuulutamist oodatakse alles kümmekonna päeva pärast, kuid uudisteagentuuri Anadolu andmeil oli pärast kõikide hääletussedelite lugemist konstitutsioonimuudatuste poolt 51,2 protsenti valimisjaoskondadesse tulnutest. President Recep Tayyip Erdoğani võimu lausa diktaatorlikuks tõstvad muudatused ei leidnud poolehoidu Türgi suuremates linnades Istanbulis, Ankaras ja Izmiris. Konstitutsioonimuudatuste vastu olid Ühendriikides, Suurbritannias ja Venemaal elavad välistürklased, samas Saksamaal oli poolthäälte osakaal 63,1 ja Austrias koguni 73,5 protsenti. 

Lõhenenud ühiskond 

Rahvahääletuse ajal kehtis Türgis juba pikka aega valitsenud eriolukord, mis kuulutati välja pärast läinudaastast riigipöördekatset. Inimeste opositsioonimeelsust arvestades Erdoğan kahtlemata pikendab eriolukorda. Eile arutas seda riigi julgeolekunõukogu. Teine Erdoğani suur idee on surmanuhtluse taastamine. Türgi loobus sellest karistusviisist 2002. aastal, et saada võimalust astuda Euroopa Liitu. Nüüd pole see presidendi meelest enam vajalik.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli esimesi, kes hääletustulemustele reageeris. Ta kutsus Erdoğani üles alustama riigi edasise arengutee teemal lugupidavat dialoogi kõigi Türgi erakondade ja rahvaühendustega.

Võidust elevil Erdoğan kuulutas rahvahääletuse võitu äärmiselt oluliseks lisades, et nüüd "kui ajaloolisel hääletusel on selgunud rahva vaba tahteavaldus" saab riik edasi liikuda ja areneda. 

Mille üle hääletati 

Erdoğaniga ei olnud nõus näiteks Istanbuli Besiktase ja Kadikoy linnajao elanikud, kes väljendasid pahameelt tänavail ning eriti maruliselt akendel potte ja panne tagudes ja Erdoğani valjult vargaks nimetades.

Erdoğan lootis muidugi suuremat võitu, sest sisuliselt muutus rahvahääletus tema populaarsuse selgitamiseks. Ei saa salata, et tema ajal on riigi majandus arenenud päris hästi, kuid paljusid pelutasid õigused, mis nüüd ühe mehe kätte peaaegu kontrollivabalt jagati.

Recep Tayyip Erdogan 

Recep Tayyip Erdoğan Foto: Reuters / Scanpix

Sündis Istanbulis Gruusia juurtega vaese pere lapsena 26. veebruaril 1954. Koolis käies müüs karastusjooke ja saiakesi, et peret toetada. Pärast kooli mängis jalgpalli, teda peeti lootustandvaks ja sai 16aastaselt pakkumise tippmeeskonnalt Fenerbahce. Isa keeld lõpetas jalgpallikarjääri. Ärijuhtimisdiplomi sai Erdogan Marmara ülikoolist, aga finantsjuhtimise kõrval siirdus poliitikasse ning sai 1994. aastal Istanbuli linnapeaks. Usku teotava kõne eest mõisteti ta aga varsti vangi ja linnapea amet tuli jätta. Kuid mitte poliitika. Erdogan asutas oma partei, võitis valimised ja 2003. aastal sai peaministriks ja 2014. aastal presidendiks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee