Karisid on teisigi, üks selline kerkis esile peaminister Jüri Ratase sõiduga Peterburi, mil ajaloost tuntud vana sündmuse tänapäevane interpreteerimine võib tekitada teravaid lahkarvamusi. Nii võib kergesti juhtuda, et sünnipäevalauda istumise asemele keevad üle hoopis poliitilised kired ning suurest juubelist võib saada mitte ühiskonda ühendav, vaid eri leeridesse lahterdav üritus. Ka peaministri sõidul oli ennekõike sisepoliitiline maik man, kui Ratas püüdis kriitikute hinnangul anda sellega signaal Keskerakonna venelastest valijatele. Valimiseelsel ajal on sellistest kiusatustest hoiduda teadagi raske, seda enam, kui nähakse võimalust teha varjatud valimispropagandat riigi juubeliks ette nähtud raha eest.      

Kuigi suurem osa üritusi on praeguseks vähemalt paberil juba paigas, saab vajadusel rõhuasetusi muuta, vältimaks olukorda, kus rahva jaoks on ette nähtud vabas õhus matkamine ning juubel kulmineerub valitud riigiametnike kitsa ringi peoks. Tähtis on tekitada tunne, et see on meie kõigi pidu, kus pole poliitilist ärapanemist, kus pole kohta valimispropagandal, kus keegi ei tunne end kõrvalejäetuna.