Lihtsalt niisama, ääremärkusena tuleb meelde, et täiesti tohmakad renoveerijad on mitmeid kultuurimälestisi peaaegu ära hävitada suutnud. Näiteks Kõpu tuletorn värviti mingi riigisündmuse eel (olümpiamängud 1980-tel?) üle mittehingava värviga, mille tagajärjeks oli müüritise totaalne kahjustumine niiskuse tõttu. Viimases hädas valati keskaegse tuletorni ümber betoonsarkofaag, sest muidu oleks müürid lihtsalt laiali varisenud. Või võtame Haapsalu kuursaali, mis on ainsana Eestis autentsena säilinud XIX saj. kuursaal. Sinnagi saadeti 1990-te suurremondi käigus peale 'küprokipanijad', kes vundamendi tuulutusavad kinni mörtisid ja põrandaaluse mineraalvillaga soojustasid. Tagajärjeks jaanuaritormi-aegse uputusevee ummuksisse jäämine 'vatikompressi' alla ning totaalne mädanik põrandatalades. Järgmise suurremondi käigus viga õnneks likvideeriti, kuid puitehitis on tänini Sadolini 'igavese' mittehingava värvikihi all. Ümber kuursaali jalutades näed kohti, kus värvikooriku pragudest paistab näpuga läbitorgatav mädapuit. Need on ainult kaks väikest näidet. Tõenäoliselt pole muude Eesti haruldustega lugu parem. Kuressaare linnuse kohta ainult ei oska midagi arvata, näib teine suht kaua ja hoolikalt taastatud olevat.