Maailm

NASA: elu leidumine Saturni lumisel kaaslasel on üha tõenäolisem (5)

Piret Pappel, 13. aprill 2017, 21:18
Et Saturni lumise kaaslase Enceladuse pinna all laiub meri, on teada juba mõnda aega.Foto: HO
NASA tänaõhtune kauaoodatud pressikonverents oli pühendatud Maa-välistele ookeanidele. Muutub üha tõenäolisemaks, et Saturni ja Jupiteri kaaslastel võiks leiduda elu.

Kõigepealt anti teada, et Saturni jäisel kaaslasel Enceladusel purskavatest jäävulkaanidest on leitud vesinikku, mis võiks olla energiallikaks võimalikele elusolenditele. Vesinik tekib Enceladuse ookeani põhjas merevee ja kõrge temperatuuriga kivimite vahelistel reaktsioonidel.

Et Saturni lumise kaaslase Enceladuse pinna all laiub meri, on teada juba mõnda aega.Foto: HO

Andmed pärinevad kosmosesondilt Cassini. 2004. aastast Saturni ümber tiirlev uurimisjaam on Enceladusest korduvalt mööda lennanud. See pildistas esimesena Enceladuse jäävulkaane ning samuti kinnitasid NASA astronoomid just Cassini andmete põhjal, et Enceladuse jääkooriku all laiub tohutult suur veekogu.

Jupiteri kaaslase Europa pinnal purskavad geisridFoto: NASA

Samal teemal

Samuti andis NASA täna teada, et Hubble´i kosmoseteleskoobi kaamerad on nüüdseks mitu korda tabanud Jupiteri kaaslase Europa pinnalt purskavaid geisreid. Tõenäoliselt on ka Europa jäise pinna all vedelat vett. Europat läkitatakse uurima järgmise kümnendi alguses startiv NASA uurimislaev Europa Clipper, mille pinnal olev radar peaks suutma piiluda ka paksu jääkihi alla.

Vett on Päikesesüsteemi kaugemate osades üllatavalt palju. NASA teadlaste hiljutiste andmete põhjal on väga tõenäoline, et Jupiteri kaaslasel Ganymedesel laiub soolane ookean. Ka teisel Jupiteri kaaslasel Callistol on umbes kümne kilomeetri sügavune meri. Saturni kaaslasel Titaanil usutakse samuti laiuvat ookeani, mis on ilmselt sama soolane kui maine Surnumeri.

Samuti võib suurem hulk vett olla ka Saturni lömmis kuul Mimasel ning Neptuuni suurimal kaaslasel Tritonil.

Mimase pinnal on näha 130 kilomeetri suuruse läbimõõduga Herscheli kraater, mis sai nime taevakeha avastanud astronoomi William Herscheli järgi Foto: HANDOUT

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee