Krimi

Riigikohtus terrorismitoetajana süüdi jäänud Roman Manko vabanes vanglast  (57)

Juhan Haravee, 13. aprill 2017, 16:51
PLEKIGA VABA MEES: Kaheaastase karistuse ära kandnud Roman Manko ei taha esialgu mõelda muule, kui oma perele. Nime puhtaks pesemine võib täna veel oodata. Martin Ahven
Täna hommikul kell 11.20 astus Tallinna vangla väravast vaba mehena välja üks kahest mullu terrorismi rahastamises süüdi mõistetud mehest – 31aastane kaugsõiduautojuht Roman Manko.

Ta kandis oma karistuse, mida ringkonnakohus vähendas viielt aastalt kahele, päevast päevani ära. Tema saatusekaaslasel Ramil Khalilovil (26) tuleb veel aasta trellide taga veeta.

Samal teemal

Kaheksast täna vabadusse lastud vangist on Roman viimane. Vanglaväravasse on tulnud teda tervitama isa, äi ja ämm. Kodus ootavad samal ajal naine, poeg ning aasta ja kümnekuune tütar, keda väidetav terrorismirahastaja pole veel süleski hoidnud.

Roman embab lähedasi, naeratades kohmetult. Kahe kinniistutud aasta jooksul on tal sõprade ja sugulaste toel omajagu vara juurde siginenud: raamatud, riided, televiisor… Mehel tuleb väravavalvet paluda, et tal lubataks kord veel vanglasse tagasi, et kogu vähegi väärt kraam priiusesse toimetada.

“Raske on kirjeldada, mida ma praegu tunnen, tahan lihtsalt koju,” ütleb Roman, vaikselt, kui kotid on lähedaste hoolde antud. “Tahan lapsi näha.”

Roman Manko esimesed kallistused vangla väravasse vastu tulnud lähedastega. Martin Ahven

Roman Manko ämma Olga Doždjova sõnul polnud väimees varem looduses käimist väga kõrgelt hinnanud, kuid oma vanglakirjades oli ta unistanud jalutuskäikudest Kadriorus ja Pirital, koos lastega muidugi. Lõpetamist vajavat ka paari aasta eest pooli jäänud korteriremont. Kohe tuleks hakata otsima ka tööd.

Oma süüd, mille eest tal kaks aastat vangis tuli istuda, ei tunnista Roman tänaseni. “Aitasin tuttava lastega peret, kes puudust kannatas, ja seda tegid paljud teisedki, sealhulgas riik,” räägib Roman. “Ma ei saa siiani aru, kuidas minu poolt tuttava väikeste laste heaks annetatud paarsada eurot terroriste abistas, aga riigi poolt antud raha mitte. Täiesti kummaline oli see, kui valikuliselt kohus tõenditesse suhtus. Kui leiti, et mõni esitatud tõend süüdimõistmise eesmärki ei täida, jäeti see lihtsalt kõrvale.”

Kuigi Romani Itaalias elav ema ja mitmed teisedki on soovitanud tal pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK), et mehe nimi puhtaks pesta, pole Roman ise  selles suhtes veel otsust vastu võtnud. “Aega on vaja, praegu on mu mõtted lastel,” ütleb äsja vabanenud mees mõtlikult.

Riigikohus polnud lõpuni üksmeelne

Kriminaalmenetlust orkestreerinud peaprokurör võib aga Riigikohtu lahendiga mõistagi rahul olla. "Riigikohtu lahend on Eesti jaoks hetke julgeolekuolukorda arvestades oluline,” tervitas peaprokurör Lavly Perling värsket lahendit. “Terrorismikuritegude menetlemisel on oluline kiire ja tõhus kohtueelne uurimine, kuid õigusriigi seisukohalt veel  olulisem on selliste tegude hukkamõist läbi süüdimõistvate kohtutotsuste ja karistuste.”

Süüdimõistmiseks piisab kahtlusest?

Peaprokuröri rahulolu ei jaga süüdimõistetute kaitsjad, leides, et tegemist on näidiskaristamisega. “Mulle kui juristile oli kohtuotsus pettumus,” ütles Õhtulehele Roman Manko kaitsja, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. “Arusaamatu on see, kustkohast võeti, et isik (Süüriasse sõitnud Abdurrahman Sazanakov – J.H.) on terroristliku ühendusega ühinenud. Kust pidid Roman Manko ja Khalilov teadma, et abistatav on terroristidega ühinenud? Kui me räägime kuritegelikust ühendusest, siis tuleb kõik need elemendid ära tõendada, ära kirjeldada. Aga terroristliku ühenduse puhul järsku ei pea. Julgeolekupoliitiline olukord on maailmas loomulikult ärev, aga me peame suutma seda eristada üksikindiviidi teemast. Pole õigustust üksikindiviidide õigustega mitte arvestada.”

Riigikohus aga tõendite ümberhindamisega ei tegele, seadus ei luba.

Vabariigi valitsuse poolt 14. novembril 2103 heaks kiidetud Eesti terrorismivastase võitluse põhialustes seisab kirjas: “Tõkestamaks terrorismi rahastamist, kontrollivad õiguskaitseasutused finantstehinguid, mille puhul on tekkinud kahtlus, et raha siirdatakse terroristlikele rühmistustele või nendega seotud isikutele.”

Kas need kahtlused peaksid inimeste kohtus süüdimõistmiseks ka kinnitust leidma? Tundub, et mitte. Milline võiks olla Eesti riigi terrorismivastase võitluse järgmine otsustav lahing, ei tea praegu veel keegi.  

Neljapäeval Tallinna vangla väravas poega ootav isa Aleksei lausub tõredalt: “Oleks mul tekkinud väiksemgi kahtlus, et ta selle naeruväärse summaga ülemaailmset terrorismi mahitab, oleksin ta ise politseile üle andnud.”   

57 KOMMENTAARI

õ
ÕL 15. aprill 2017, 06:44
võite nüüd ära koristada selle lõusta. kohe
k
Küüditatuna olnud Siberis ja eestlane. 14. aprill 2017, 11:10
Tere. Kommentaare lugedes tuleb välja, et eestlane on ikkagi viimane tõb ras. Tänan.
Loe kõiki (57)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee