Eesti uudised

Vandenõuteoreetik: Estonia uputati, et saada lahti Rootsile ebamugavaks muutunud inimestest (259)

Sirje Presnal, 12. aprill 2017 12:57
Parvlaev Estonia uppus 1994. aastal 28. septembri öösel. Hukkus vähemalt 852 inimest. Laevahukku uuriti põhjalikult, kuid ikkagi jäi välja selgitamata asjaolusid, mis soodustanud kestvat huvi Estonia vastu tänini. Foto: Li Samuelson/SCANPIX
"Rootsi politseis oli 69 süsteemile jalgu jäänud inimest, kes tuli korraga ära koristada," räägib Taani vandenõuteoreetik Ole Dammegård, kelle sõnul korraldati parvlaeva Estonia hukk selleks, et kinni mätsida Rootsi kunagise peaministri Olof Palme mõrva asjaolude ilmsikstulekut.

Eestisse on tulemas tuntud Taani vandenõu-uurija ning kirjanik Ole Dammegård, kes on teinud aastakümnete pikkust uurimistööd erinevate vandenõude teemadel – uurinud nii John F. Kennedy kui ka John Lennoni mõrvu. Samuti parvlaeva Estonia katastroofi tagamaid. Paar kuud tagasi ennustas mees ette ka hiljutisi terrorirünnakuid Londonis.

Samal teemal

Estonia huku kohta 1994. aasta septembris ütleb Dammegård, et kindlasti ei ole see juhuslik õnnetus – tegemist on vandenõuga.

Ametlike allikate kohaselt põhjustas õnnetuse tormine meri, kui lained peksid vastu laeva visiiri, mis ühel hetkel purunes, vesi voolas sisse ja laev läks põhja. Dammegård väidab, et asjad olid hoopis teisiti. "Nagu paljude teiste vandenõude puhul, ei näinud me ka Estonia huku juures normaalset päästeoperatsiooni vaid kõikide asjadega viivitati pikalt, vabandati, et helikopterid ei saanud startida, sest kütust pidi tankima jne," ütleb ta portaalile Telegram antud intervjuus.

Paari päeva möödudes tulid Dammegårdi sõnul ilmsiks suured segadused pääsenute nimekirjades. Näiteks laeva kapten Avo Piht väideti olevat eluga pääsenud, kuid tõsteti hiljem ümber hukkunute nimekirja. Vandenõuteoreetiku sõnul ta aga tapeti hiljem.

Dammegård lisab, et asjaolu, et Estoniaga veeti relvi, on üldteada ning see ei olnud laeva uputamise tegelik põhjus. "Estonia oli vaja mere põhja lasta, sest tol päeval oli selle pardal 69 Rootsi politseinikku, kes olid uurinud Olof Palme mõrva asjaolusid ning kelle teadmised olid ohuks Rootsi valitsusele. Dammegårdi sõnul oli tarvis neist Rootsi riigile ebamugavaks muutunud inimestest vabaneda. Kuna üha rohkem inimesi Rootsi politseist hakkas Palme mõrva uuesti uurima, tekkis olukord, kus oli vaja korraga kõrvaldada suur hulk inimesi. Kui lahti on vaja saada ühest inimesest, siis pole kuigi keeruline korraldada autoõnnetust, vannis uppumist või trepist alla kukkumist. Kui sul on juba kümmekond inimest, siis neid kõiki korraga ära koristada on juba palju raskem. Rootsi politseis oli aga tervelt 69 süsteemile jalgu jäänud inimest… Seepärast saadeti nad Estoniale preemiareisile.“

Seose parvlaev Estonia huku ja Olof Palme mõrva vahel võtab Ole Dammegård pisidetailideni lahti 14. aprillil Nõmmel Von Glehni Teatris Telegrami korraldatud konverentsil.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee