Eesti uudised

KAPO AASTARAAMAT | Rangest kontrollist hoolimata on Eestisse sattunud õigusrikkumisi toime pannud pagulasi (44)

Toimetas Marge Sillaots, 12. aprill 2017, 11:53
Foto: AFP / Scanpix
Kaitsepolitseiameti (kapo) hinnangul on rangest kontrollist hoolimata Eestisse asustatud põgenike seas isikuid, kes küll täna ja praegu ei kujuta julgeolekuohtu, kuid samas on eksinud Eesti õiguskorra vastu ehk teisisõnu on pannud toime õigusrikkumisi.

2016. aastal saabusid Eestisse esimesed Euroopa rände tegevuskava alusel ümberpaigutatavad põgenikud ning aasta lõpuks oli Eestisse asustatud 89 inimest. Igaühe puhul hindas kaitsepolitsei enne nendest lähtuvat võimalikku julgeolekuohtu Eestile. Kontroll sisaldab muuhulgas põgenike küsitlemist välismaal, kirjutatakse aastaraamatus.

Samal teemal

Aastaraamatu kohaselt küsitlesid kapo ametnikud koos teiste Eesti riigiasutuste esindajatega põgenikke Kreekas ja Türgis, kuigi mitte kõik küsitletud isikud Eestisse ei jõudnud, paljudele on Eestisse ümberasustamisest keeldutud ning osa on ise protsessi käigus loobunud Eestisse tulekust. Põhjused on olnud erinevad, ent peamiselt on tinginud selle näiteks küsitletavate valetamine, fundamentaalsed äärmusislamisse kalduvad meie õiguskorraga ühte sobimatud tõekspidamised ning sidemed äärmusrühmitistega.

"Rangest kontrollist hoolimata on Eestisse asustatud põgenike seas isikuid, kes küll täna ja praegu ei kujuta julgeolekuohtu, kuid samas on eksinud Eesti õiguskorra vastu ehk teisisõnu on pannud toime õigusrikkumisi. Esinenud on varguseid ja psüühilise ning füüsilise vägivalla juhtumeid, mis Eesti väärtusruumis ei ole aktsepteeritavad."

Kapo hinnangul on eluliselt oluline Eestisse asustatud põgenike lõimumine kohalikku ellu. "Olgugi et lõimumine ja sellega seonduv ei ole kaitsepolitsei ülesanne, oleme oma pädevuse ja õiguse ulatuses igati abiks selle eest vastutavatele Eesti institutsioonidele, sest läbikukkunud lõimumine loob viljaka pinnase radikaliseerumiseks. Arusaadavalt nõuab igasugune ümberasunute lõimimine terve ühiskonna ühist pingutust."

Lõpuks hinnatakse aastaraamatus, et reaalselt ei ole lõpuni võimalik välistada, et Eestisse satuvad isikud, kes ei vaja kaitset ning kes varem või hiljem võivad hakata endast kujutama julgeolekuohtu. Senine kapo kogemus näitab, et tegemist on keeruka, bürokraatliku ja riigilt omajagu ressurssi võtva protsessiga. "Arvestades tänase Euroopa julgeolekukeskkonna dünaamilisust, näeme siin vajadust oluliselt kiirema ja riigile vähem kurnava menetluse järele."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee