Loomad

SUUR VAEV JA VÄIKESED EDUSAMMUD: ohustatud loomade edulood 

Toimetas Greete Kõrvits, 11. aprill 2017, 17:21
HiidpandaFoto: PantherMedia / Scanpix
Inimtegevus, kliimamuutused ja haigused laastavad loodust ja selle elanikke kohutavalt, kuid aeg-ajalt tuleb meelde tuletada ka edulugusid, kirjutab ajaleht Guardian. Mõned looma- ja linnuliigid on tänu looduskaitsjatele ja loomadega töötavatele asutustele siiski ka tee loodusesse tagasi leidnud.

Üheks selliseks loomaks on saiga, antiloop, kes kunagi Kesk-Aasia steppides jooksis. Saiga sarvi peetakse Hiina traditsioonilises meditsiinis ravimiks ja viimase paari kümnendi jooksul hävitati saigade populatsioon peaaegu täielikult. "See toimus minu enda silme ees," ütleb bioloogilise mitmekesisuse professor EJ Milner-Gulland Oxfordi ülikoolist. "Totaalne häving. See on loomaliik, millest keegi ei teadnud ega hoolinud ja see oli teel väljasuremisele. See oleks võinud meid paanikasse ajada, aga seda ei juhtunud. Mu kolleegid ja mina otsustasime, et midagi tuleb ära teha."

Saigad Foto: AFP / Scanpix

Samal teemal

Tõepoolest, tagasihoidlik saiga ei ole esmapilgul ehk sama "nunnu" kui panda või jääkarubeebi. Kuid kiire lobitöö tulemusel hakkas looduskaitseorganisatsioonidelt üle maailma tulema toetust saiga päästmiseks ja Kasahstanis loodi suured kaitsealad, kus saigad rahus paljuneda said. 2014. aastaks oli populatsioon tõusnud 300 000 isendini, kui saigat tabas järgmine tragöödia. Salapärane bakter laastas karju ja vaid mõne nädalaga surid 200 000 saigat. Professor Milner-Gullandi sõnul olid päästjateks siin taas organisatsioonid, kes olid nüüd juba saiga olukorrast teadlikud ning kohalik valitsus, kes oli huvitatud haruldase looma päästmisest. Loomade suremus on nüüdseks normaliseerunud ja professor loodab, et peagi hakkab saigade arv taas tõusma.

"Kõige olulisem asi igasuguse looduskaitseprojekti puhul on, et see ei tohi seisma jääda. Iial ei tohi alla anda," räägib Richard Young Durrelli Loomade Säilitamise Fondist (mille asutajaks oli loomakaitsja ja kirjanik Gerald Durrell – toim.). "See võib tähendada 30 aastat ränka tööd, enne kui miski muutuma hakkab, aga see on võimalik." Fondi saavutuste hulka kuulub mauritiuse kaeluspapagoi päästmine, keda oli 1980ndatel loodusesse jäänud vaid tosin isendit. Looduskaitsjad tegelesid saarele toodud ja sealsele loodusele võõraste kiskjalistega ja ehitasid papagoidele spetsiaalseid pesakaste, paaritasid linde sisetingimustes ja lasid neid siis vabadusse ning toitsid papagoisid neil aegadel, kui toitu väheks jäi. Nüüd lendab papagoisid vabalt ringi juba mitusada.

Teiste küll tagasihoidlike, kuid lootustandvate edulugude hulka kuuluvad hiidpanda, kelle populatsioon looduses on tõusnud 17% võrra 1864 isendini ja hiid-sarvikrai, kelle püüdmine on 2015. aastast Peruus keelatud (varasemast on püük keelatud ka Ecuadoris). Lootust on ka tasmaania kukkurkuradil, keda on 1990ndatest aastatest kimbutanud kasvajatõbi, millele leiti hiljuti ravi.

Tasmaania kukkurkurat Foto: Reuters / Scanpix

Teadlased rõhutavad, et kuigi looduse ja väga paljude loomade olukord on küttimise, põllumajanduse ja kliimamuutuste tõttu äärmiselt halb ning pole näha ühtki märki sellest, et olukord paraneks, ei tohiks unustada ka edulugusid. Kui neid ei kuule, siis jääb mulje, et midagi polegi mõtet teha ja midagi päästa ei anna. Annab ikka.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee