"Mulle kui juristile oli kohtuotsus pettumus. Arusaamatu on see, kustkohast võeti, et isik [Abrurrahman Sazanakov - toim] on terroristliku ühendusega ühinenud. Kust pidid Roman Manko ja Khalilov teadma, et ta [Abrurrahman Sazanakov] on ühinenud? Kui me räägime analoogselt, siis kuritegeliku ühenduse puhul tuleb kõik need elemendid ära tõendada, ära kirjeldada, aga terroristliku ühenduse puhul järsku ei pea,“ rääkis advokaat Luik.
Samal teemal
Ta rõhutas veelkord, et tänane kohtuotsus oli tema jaoks pettumus, ehkki Roman Manko kaheaastase vanglakaristuse kandmine lõpeb peatselt ning järgmise nädala neljapäeval peaks ta vanglast vabanema.
"Julgeolekupoliitiline olukord on loomulikult ärev, Euroopas ja maailmas probleemne, see pole küsimus. Aga me peame suutma julgeolekupoliitilist olukorda eristada üksikindiviidi teemast. See pole õigustus üksikindiviidide õigustega mitte arvestada,“ väitis kaitsja, kes ei osanud öelda, kas Manko ja Khalilov plaanivad Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöörduda.
Küll aga arvab Luik, et tegemist oli näidiskaristamisega. "Sellepärast, et see suhtlus oli, mille üle ka vaidlust ei olnud, et Sazanakovid läksid Süüriasse. Nüüd on küsimus selles, et kui sõbra naisel ei ole laste toitmiseks raha ja ta küsib ja sa saadad laste jaoks raha, kas selle eest peaks vangi panema? Loomulikult võib öelda, et üks raha kõik ja kust sa tead, kuhu see kopikas läheb. Aga teisest küljest – kui sa tunned inimest aastaid ja aastaid, kust sa pead teadma, et see inimene kasutab seda raha millekski muuks. Rääkimata sellest, et antud juhul ei olnud ühtegi tõendit, et seda raha oleks terrorismiks kasutatud. Sellist väidet isegi ei ole kohtumenetluses esitatud. Väide on see, et raha läks teatud isikutele, kes on seotud terrorismiga.“
Advokaat lisas, et mõlemal, nii Mankol kui Khalimovil, sündis vanglasoleku ajal perre laps ning Mankol on elus esikohal ta lapsed ja pere.
23 KOMMENTAARI