2
fotot
SIRJE POTISEPP: Toit on just see, mis moodustab suurema osa kuistest väljaminekutest. (Teet Malsroos)

Riigi poolt planeeritav uus pakendiaktsiis hakkab iga Eesti elaniku taskust aastas keskmiselt 11 eurot võtma, see vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendab ebavõrdsust. Toidutootjad peavad seda maksuaukude lappimiseks tarbija arvelt.

Rahandusministeerium on välja töötamas uut pakendiaktsiisi, mida hakatakse koguma Eestisse toodavate pakendikoguste pealt. Ettevõtjad leiavad, et kavandatav aktsiis täidab ainult riigieelarve tulude kogumise eesmärki ning paneb ausad pakendiettevõtjad veelgi ebavõrdsemasse konkurentsipositsiooni nii Eestis kui välisriikides ja tõstab koos kõikide muude maksudega märkimisväärselt toodete hindu tarbijatele.

Uue pakendiaktsiisi maksab kinni tavatarbija, kes muu

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp tuletab Õhtulehe lugejatele meelde, et uue valitsuse üks olulisemaid lubadusi oli, et madalama sissetulekuga inimestele peab jääma rohkem raha kätte. "Tänaseks on selge, et selline armulikkus on sama petlik kui võõrasema ulatatud punapõskne õun Lumivalgekesele. Selleks, et eelarve puudujääke lappida, tõstetakse kodumaiste tootjate maksukoormust, mis kõik väljendub toodete lõpphinnas. Ehk et kui ühelt poolt lubatakse uuest aastast madalapalgalistele väiksemat maksukoormust, tõusevad suurema osa kaupade hinnad niipalju, et tarbija ei võida oluliselt midagi. Kui juhtub inimene veel autot (häda)vajadusel ostma või vahetama, on korraga lubatud suurem rahasumma läinud ja puudugi veel."

 Toidutootjad vaatavad suure murega uue valituskoalitsiooni maksupoliitikat, mis näeb ette lisaks kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiisi tõusule, raskeveokite teekasutustasu kehtestamisele, auto registreerimismaksu kehtestamisele, vee ja reovee käitlemise tasu tõusule ning magustatud jookide maksustamisele ka uue pakendiaktsiisi kehtestamist. "Kui see eelarvesse planeeritav 15 miljonit eurot jagada Eesti elanike arvuga, siis tähendab see 11 eurot iga eestlase rahakotist. Kõikidele nendele maksudele lisandub veel käibemaks, mis on mitmete Euroopa riikidega võrreldes näiteks toiduainete puhul Eestis üks kõrgemaid."

 Eestis elab iga viies lapse suhtelises vaesuses ning toit on just see, mis moodustab suurema osa kuistest väljaminekutest. "Leian, et sellises olukorras on jõhker arutada maksutõuse, mis mõjutavad kõik toiduainete hindu," ütleb Potisepp.

Löögi all üle 4000 ettevõtte

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ütleb, et uus aktsiis puudutab rohkem kui 4000 pakendiettevõtjat, kes peavad riigile aastas tasuma umbes 15 mln eurot. "Kahjuks puudub meil teadmine, kust see 15 miljonit tuleb ning mingit loogilist põhjendust või seletust selle kohta me näinud ei ole. See on summa, millega riik on eelnõud koostades arvestanud," selgitab Udras Õhtulehele.

Koja peadirektor Mait Palts arvab, et riik ei peaks praegu kehtivast pakendimaksust tekkinud maksuauku lappima uute maksude kehtestamisega, vaid peaks leidma võimalused, kuidas juba olemasolev süsteem õiglasemalt tööle saada. "Mida või keda tänane või tulevane maks üldse aitab? Kui kümme aastat tagasi kerkisid veel prügimäed ja automaatne sorteerimine oli unistus, siis täna on prügist ja pakendijäätmetest saanud kaup ning seda imporditakse. Samuti toimib põhimõtteliselt ju üldine jäätmekäitlus ja kogumissüsteem. Mõistlik oleks tunnistada, et aeg on edasi läinud."

Palts pelgab, et uus maks tekitab pigem juurde neid ettevõtteid, kes oma pakendikoguseid ei deklareeri. Samas pole kindel kas üha detailsemaks muutuv aruandlus aitaks keskkonda puhtamaks saada. "Eestis tegutseb ettevõtjaid, kes ei ole teadlikud oma kohustustest pakendite valdkonnas. Aga tõsta tuleb ka tarbijate teadlikkust, et tarbijad oleksid valmis ostma keskkonnahoidlikuma pakendiga tooteid," toob ta välja ühe mooduse kuidas praegust maksuauku vähendada.

Toidukonservide suurtootja Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits lisab, et toidutööstused peavad tagama toodete säilivuse ja ohutuse transpordil, mistõttu pole võimalik pakendite kogust ja materjali oluliselt muuta. „Pered ja leibkonnad muutuvad järjest väiksemaks ja toidutööstustelt nõutakse järjest väiksemate koguste ja portsjonitega pakendatud kaupu. See aga tähendab automaatselt suuremaid kulusid pakenditele,“ sõnab ta. „Paljud ministrid on rõhutanud, et nende soov on ettevõtlust toetada, aga seda tegevust alustakse uute maksude kehtestamisega.“

Jaga artiklit

8 kommentaari

A
ab  /   21:24, 10. apr 2017
Ei taga ka need maksutõusud kuluka valitsuse tasakaalu! Küll suhkru sven uued välja mõtleb!
P
Penskar Sass  /   19:53, 10. apr 2017
Järgmisena tõstetakse WC paberi aktsiisi ja kasutamise eest tuleb lõivu tasuda, kuna reostab loodust. Maks tuleb paberi jooksva meetri kohta ja lõiv oleneb kasutaja tagumendi suurusest.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis