Eesti uudised

Lõõskav päike, janu ja tulitavad tallad ehk Ettevalmistuseta, ent 15kilose seljakotiga 30kilomeetrisel jalgsirännakul. See on Scoutsrännak 

Kristjan Väli, 10. aprill 2017 04:00
RÄNNAKULE: Alguses jooksid paljud, hiljem enam mitte.Foto: Martin Ahven
30 kilomeetrit, 15 kilo liiva seljakotis ja lõõskav kevadpäike pea kohal – kas säärase katsumusega saab treenimata ajakirjanik hakkama või saab ränk teekond temast võitu?

Rännakuga tähistatakse Scoutspataljoni taasloomist ja võistlusel on tavapäraselt esindatud kõik Eesti jõustruktuurid. Võimalus võimeid proovile panna on ka tsiviilisikutel, kelle sekka ka mina ajakirjanikuna kuulun.

Reeglite järgi on mul rännaku edukaks läbimiseks vaja seljakotti, mis kaaluks 30 kilomeetrise teekonna lõpus vähemalt 15 kilo. Kuna mul on kaasas põhiliselt toit ja vesi, mis lõpukaalumisel arvesse ei lähe, siis pakin enne võistluse avapauku seljakotti paar prügikotitäit liiva. See on korraldajate pakutud võimalus, mida kasutavad paljud. Kaasas on mul veel plaastrid, valuvaigistid, dressipluus ja vahetusjalanõud.

Liiv tundub seljakotis kangesti raske ja viimane kord läbisin säärast rännakut aastaid tagasi kaitseväes olles. Kuid enam pole tagasiteed, sest soomuki valjuhääldist kõlab märguanne ja osalejad tormavad rännakule.

Esimesed seitse kilomeetrit viivad mööda maanteed Paldiskist välja Pakri poolsaare tippu. Ilm on päikeseline ja pilvitu, inimestel naeratused suil. "Me oleme kolm naist, kes tulid koos rännakule, et vaadata – kas me jõuame," selgitavad Scoutsrännakul osalevad tüdrukud naerdes. Sõbrannade kogemus on erinev – heledajuukseline lühikest kasvu Kadi on rännakul teist korda. Mullu jõudis ta kõndida kõigest 15 kilomeetrit, sest tervis ei pidanud vastu ja ta pidi katkestama. Politsei- ja piirivalveametis töötav Kristiina paneb oma võimeid proovile kolmandat korda, tema kolleeg Evelin viiendat. Naised rühivad nõnda kiirel sammul edasi, kuidas?

"Täna hommikul tuletasime meelde vanade tegijate näpunäiteid! Teipisime jalad, võtsime kaasa plaastrid ja jõime magneesiumit," õpetavad nad.

Pakri poolsaare tippu jõudes ei tunne ma väsimuse märke. Korraldajad pakuvad jahedat vett ja kõndimine jätkub juba mudasel pinnasel. Kümnendal kilomeetril teen juttu kahe Scoutspataljoni kaitseväelasega.

"Praegu on neljas kord, kuid kordagi pole veel lõpetanud," ühmab üks neist.

Säärane vastus ei mõju turgutavalt. Raja servas on näha kaht liivakotti – keegi on juba alla andnud. 13. kilomeetri peatuses ma pikemalt seisma ei jää. Vahepeal on näha kaitseväe meedikuid, kes tohterdavad osalejate veriseid varbaid, mul on õnneks kõik hästi.

"Varsti peaks tulema uus joogipeatus," mõtlen endamisi ja kõnnin mööda maantee serva. Jalad löövad tuld ja samm on kohati päris pehme, kuid loobumismõtteid ei teki. Jõudes kolmandasse joogipunkti, mis asub stardist 18 kilomeetri kaugusel, valdab tunne, et nüüd on õige aeg paus teha. Kell on märkamatult saanud 12. Söön, joon, vahetan sokid, suitsetan ühe sigareti ja jätkan teed. Paarkümmend minutit puhkust andis üllatavalt palju energiat ja edasised kilomeetrid läbin mängleva kerglusega.

Järgmise joogipeatuse otsustan peatumata läbida, sest hea hoog on sees. Siis aga tunnen vasakus põlves meeletut valu ja mu liikumiskiirus väheneb ligi kaks korda. Veidi enne kella kahte päeval jõuan Scoutsrännaku 25. kilomeetri tähise juurde. Minu ees kõnnib hästi aeglaselt üks kaitseliitlane, keskealine mees. "Mul on kumm nii tühi, ma ei taha rääkida," lausub ta vaid.

"Minul on ka," vastan talle rõõmsalt.

Ei peatu ma ka viimases joogipeatuses.

"Paldiski paistab, Scoutsrännaku lõpp paistab, viimased kilomeetrid, ma saan hakkama," kordan endale.

Tunnen kuidas põlves midagi ragiseb ja jalatallad oleks nagu tulistel sütel. Viimased meetrid enne finišijoont tabab mind hoolimata valust teatud eufooria ja kuus tundi pärast starti kõnnin ma väravatest läbi, lai naeratus näol. Rännaku alguses tuttavaks saanud tüdrukud on juba kohal ja lehvitavad mulle sõbralikult. "Me leppisime 25. kilomeetril kokku, et tuleme järgmisel aastal uuesti," naeravad nad.

Mina nii optimistlik ei ole.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee