Eesti uudised

Kulupõlengute hooaeg võimutseb Eestis kuni kolm kuud

KULUPÕLENGU OHVER: "Tuli levib nii meeletult, et sa ei oska ette kujutadagi!" (27)

Denes Kattago, 6. aprill 2017 20:13
Foto: Päästeamet
Kulupõlengute hooaeg on täies hoos. "Kulu oli hunniku all ning nii kui tuul hakkas puhuma, levis kohe ka tuli. Kuuseoksad läksid põlema nagu säraküünlad. Mul polnud vett ega midagi, vaid väike reha, millega tapsin kaks tundi tuld," räägib Liina, kes kaotas tuld kustutades kulmud.

Kulupõlengud on tuletõrjujate igakevadine väljakutse – mullu tõtati kulu kustutama koguni 1129 korral. Kesk-Eestis elav 43aastane Liina on kui õpikunäide, kuidas ei tohiks kulu põletada. Naine oli endale äsja soetanud maakodu ning mingeid kogemusi kulu põletamisega tal polnud. Nii riisuski Liina kokku kõik, mis oli karjamaale jäänud, heinast kuni kuuseoksteni. Ta kraapis kokku kõrge, umbes kahemeetrise hunniku, ning pani selle siis põlema korraga neljast kohast.

Hunniku pani Liina põlema võpsiku läheduses ning paarisaja meetri kaugusel olid juba esimesed elumajad. "See kulutuli levib nii meeletult, et sa ei oska ette kujutadagi. See oli päris hirmus, kartsin, et kõik läheb ümberringi põlema," räägib Liina. "See oli meeletu töö: kogu aeg tambid, suits on näos ja sa ei näe midagi. See oli ikka tõsine trennipäev."

Samal teemal

Püüdes üksinda tulest võitu saada, joostes hunniku ühest otsast teise, oli Liinal pidevalt hirm, et kõik läheb põlema. Kuigi tal õnnestus tulest säästa võpsikut ja elumaju, jättis kulupõleng Liinale oma armid: tule lähedus sõi ära naise kulmud, tekitas kintsudele villid ja põletas riideid. "Mul olid seljas sünteetilised riided, mis ei tohiks üldse seljas olla, kui millegi sellisega tegeled," täpsustab algaja kulupõletaja. Tagantjärele tunnistab Liina, et ta oleks pidanud kulupõletamise paremini läbi mõtlema.

Hooaeg on taas alanud

Nädalapäevad tagasi jõudis punane kukk Viljandimaal mõne sammu kaugusele elumajast. Tänavu oli märtsikuu algusest kuni eilseni Eestis toimunud 164 erinevat maastikupõlengut, mis kõik olid seotud kulupõlemisega. Päästjatel on pingeline hooaeg: olenevalt ilmaoludest võib intensiivne kulupõlengute periood kesta ligi kolm kuud, märtsist kuni mai lõpuni. 2016. aastal, kui toimus 1129 kulupõlengut, sai seetõttu viga vähemalt kaks inimest.

NAPP PÄÄSEMINE: Viljandimaal ähvardas punane kukk elumaja.Foto: Kenno Soo

Ida päästekeskuse operatiivkorrapidaja Aivar Lepp ütleb Õhtulehele, et kulupõlengute periood kestab lume sulamisest ja pinnase kuivamisest, kuni tulevad esimesed soojad vihmad ja tekib rohelus. "Inimesed peavad suutma oma lõket kontrollida,“ rõhutab Lepp. „Rämpsu põletamisel peavad olema käepärast esmased kustutusvahendid – vesi, labidas, liiv, reha, võimalusel tulekustuti. Kindlasti ei tohi lahtist tuld jätta järelvalveta. Samuti ei tohi kõike kokku kogutud rämpsu korraga põlema panna. Pigem teha väike lõke ja panna sinna pidevalt juurde, siis on oht tunduvalt väiksem."

Päästeameti Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Maido Nõlvak räägib, et kulupõlengud saavad alguse kas sihilikult kuivanud rohtu süüdates või siis hooletusest, näiteks põlevat suitsukoni autoaknast välja visates. Sageli tekivad need ka siis, kui lapsed mängivad tulega. "Haruldased ei ole ka juhtumid, kui ulatuslik kulupõleng saab alguse kevadiste koristustööde käigus ja metsas tehtavate lõkete tõttu, kui jäetakse täitmata tuleohutusnõuded," lisab Nõlvak.

Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja keelatud kõikjal Eestis. Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1300eurone rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kuna hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Kuidas kulupõlengut vältida?

Kuidas oleks õige kevadiste koristustööde ajal lõket teha, et mitte kulu süüdata? Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks võiks enne tuletegemist kasta veega märjaks lõkkekoha ja selle ümbruse.  Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Jälgida tuleks ka tuulesuunda, et sädemed ei lendaks põlevatele materjalidele ning et lõkkesuits ei häiriks naabreid. Metsas võib lõket teha vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

HOOLETU LÕKE: Vastseliina vallas Voki külas süttis maja läheduses kulu ja põleng levis kiiresti hektarile. Foto: Päästeamet

Ida päästekeskuse operatiivkorrapidaja Aivar Lepp meenutab, et kui ta 1994. aastal tuli Rakvere komandosse tööle, siis oli seal vahetuses 12 meest, praegu on neid aga vaid 5–6. "Seda jääb aeg-ajalt väheseks, näiteks suviste metsapõlengute ajal," nendib päästja. "Abiks on ka vabatahtlikud pritsimehed, kuid nad ei suuda asenda siiski kutselisi tõrjujaid. Neil jääb vajalikust koolitusest ja treenimisest napiks."

Praegu on päästeametis tööl 2200 inimest, kellest 1700 tegutsevad komandotasandil. Päästjad töötavad praegu tavarežiimil, sest erakorralisteks meetmeteks võimekus puudub. "Eesti riik on pääste niivõrd õhukeseks viinud, et meil polegi võimalik normtundide piires tugevdatud valvet tagada," nendib Lepp.

Päästeametis oli keskmine brutotöötasu 2016. aastal 850 eurot. "Kuna palk on väike, siis ei taha ka noored mehed meile tööle tulla. Me omavahel naerame – pikalt päästjad olnud mehed on põrutada saanud, et sellise palga eest nii rasket tööd teevad. Mingil määral on säilinud ka missioonitunne ja tahtmine aidata," sõnab Lepp.

Rahul saab olla vaid masinapargi ja varustusega, mida regulaarselt uuendatakse. Sel aastal tuleb juurde 40 uut autot, vahetatakse välja kõik kuni 2003. aasta tehnika.

Päästjate Ametiühingule (EPTAÜ) valmistab tõsist muret tendents, et ikka veel jätkub Päästeameti ja avaliku sektori keskmise palgavahe suurenemine. Ametiühing loodab, et valitsus ja riigikogu mõistavad olukorra tõsidust ning leiavad vajalikud vahendid Päästeameti jätkusuutlikkuse ja päästeteenuste kvaliteedi tagamiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee