Karula vallavanema sõnul on teed mülkaks muutunud erakordselt kehva talve tõttu. Ainuüksi selles Valgamaa vallas on kuus kõrvalteed, millel vallavalitsuse korraldusel kehtib massipiirang: seal ei tohi sõita enam kui seitsmetonnised masinad. Paraku on neidki teid, kust pääseb läbi vaid tankiga.

Surnuaiale autoga ei saa

Karula vald seadis massipiirangu esmalt eelmise aasta lõpus ühele kõrvalteele, seejärel märtsikuu algul kahele teele ning märtsi keskel veel kolmele. Vallavanem Rain Ruusa tõdeb, et paraku on lisaks kuuele massipiiranguga teele veel ka neid, kust ei pääse läbi ei sõidu- ega veoautoga.

„Olukord on ikka nukker. Tavaliselt on talviti maha tulnud pool meetrit lund, see sulab kevadel ropsuga ära, kaks nädalat on jama, aga siis on kõik korras. Tänavu algas segane ilm juba põhimõtteliselt novembris. Kohalike teede olukorda raskendas Karula ja Taheva vallas ka suviste tuulemurdude tõttu oluliselt suurenenud palgiveoautode koormus. Isegi mõni pinnatud tee sõideti hukka. Esimene tee sai massipiirangu juba möödunud aasta lõpul, aga tegelikult oleks pidanud ka teistele teedele juba varem piirangu peale panema,“ räägib Ruusa.

Keerulise talve ja raskete metsaveoautode ühismõjul on vallarahvas olukorras, kus koolibuss ei pääse sõitma kahel kõrvalteel ning lisaks on teid, millele prügiveoautode juhid keelduvad sõitmast, kartes kinni jääda. Vallavanem tõdeb, et lapsed saavad koolibussi peale minna tavapärasest veidi kaugemal, kuid on veel üks delikaatsem ja kurvem pool: autoga ei pääse ka kultuurimälestiseks tunnistatud Vissi kalmistule.

„Muidu on sinna viiv tee okei, aga üks tõusukoht on selline, et autoga sealt üles ei saa ning reedene lörts tegi olukorra veelgi hullemaks. See on vana kalmistu, kuhu aastas maetakse vaid paar inimest. Hoiame hinge kinni,“ tõdeb vallavanem.

Samas lisab ta, et kui vaja peaks olema, siis inimene ei jää maamulda sängitamata. Vallavanema sõnul ei visatud loodusega täringut ning talvel viidi kalmistuteele kaksteist koormat täidet. Kuna aga kallaku all on soine ala, siis sellest ei piisanud.

Pealtnäha tundub kalmistule viiv tee ehk läbitav, kuid see mulje on petlik. Õhtulehe auto üritas väikese lumekirmega kaetud teed mööda sõita kallaku peal asuva surnuaiani, kuid ei jõudnud isegi poole nõlva peale: masin jäi lihtsalt mülkasse kinni.

„Käime läbi just neid probleemseid kohti ja vaatame, kuhu suvel truup panna, kraav kaevata või kruusa vedada. Tänavust ilma vaadates tundub, et teed saavad läbitavaks mais. Aga ka siis võib veel kuskil metsa vahel olla läbipääsemisega raskusi,“ nendib Ruusa.

Suured probleemid said alguse juba kaks kuud tagasi, kui prügiautode juhid keeldusid kohale sõitmast. Vallavanema sõnul ei kehti massipiirang kiirabiautodele ja prügimasinatele, kuid eks iga juht otsustab ise, kas kinnijäämisega riskida või mitte.

Postiveoga jama isegi riigiteedel

Ruusa sõnul kardavad kohalikud elanikud ning väheke ka ta ise, et eesootav Valga linnaga ühinemine võib teha teede kevadise olukorra veelgi hullemaks. „On oht, et esmalt tehakse korda linna teed, mis ka ei ole teatavasti just kõige paremad. Mõni tee ja mõni piirkond kindlasti kannatab,“ leiab ta.

Ruusa sõnul sõitis ta koos vallavolikogu esimehega mööda valda ringi ja kaardistas ise probleemseid teid, kuid elanikud andsid läbimatutest teedest mõistagi ka ise teada. Üldiselt saadakse aru, et tegu on erakordse talvega, kuid vallavanema sõnul tuleb ette ka äkilisemaid vallakodanikke. „Kui ikka koju või ema juurde ei saa, siis on jama majas,“ nendib ta.

Seaduse järgi peab maapiirkondades prügi ära vedama vähemalt korra kvartalis. „Kui prügikast on täis ja pead tühjendamist ootama veel kolm kuud, siis ega see meeldiv ole. Kõige hullem ongi, et peab ootama niikaua, kui teed parandamiskõlbulikuks tahenevad,“ nendib vallavanem.

Tema sõnul viidi enamiku lagunevate teede kaudu välja ka palke, kuid praegu metsavedu ei toimu. „Reeglina on metsategijad mõistlikud ning nendega saab kokku leppida. Meil oli koguni juhus, et teel piirangut peal ei olnud, kuid firma tegi meie viite peale ilusti korda rööpad, mida metsaveomasinad olid tee sisse vajutanu. Kui probleeme ongi, siis väiksemate tegijatega, suurtele on oluline juba nende hea nimi,“ räägib ta.

Vallavanema sõnul kasutatakse omavalitsustes laialt ka seda, et metsaveofirmad annavad enne tööde algust omavalitsusele ette mingi summa. Kui firma rikub teed, siis tehakse selle raha eest kahjustused korda. Kui tee jääb terveks, siis see summa tagastatakse firmale.

Vallavanema kinnitusel praegu ei ela läbimatute teede ääres sotsiaalhooldust vajavaid inimesi, kuid vajadusel minnakse abivajaja juurde kasvõi jala.

„Maainimene on kannatlik, aga ükskord võib kannatus katkeda. Siin oli ju kaks nädalat tagasi olukord, kui ei saanud sõita ka kahel riigiteel. Rebasemõisas ja Karulas ei pääsenud postiautod ligi ja minu teada jättis paar korda sõidu vahele ka liinibuss, mis niigi käib nädalas kolm korda. Ehk et inimene võis külateelt välja pääseda, aga jäi riigiteel toppama. Riigiteedele hakati probleemide ilmnedes kohe ka intensiivselt kruusa vedama. Höövlid on kogu aeg väljas. Kui need vabanevad suurtelt teedelt, siis saame neid küsida ka vallateedele, mis on meil ikka kõige probleemsemad,“ tõdeb ta.

Seaduse järgi peab koolibuss lapse peale võtma mitte kaugemalt kui kolm kilomeetrit tema kodust. Vallavanem ütleb, et ka praegu jäädakse selle maa piiresse, kuid laste bussile võtmine võimalikult kodu lähedalt on iga valla auasi. Läbimatute teede tõttu peavad ühes kohas lapsed praegu kõndima kilomeetri, teises pool. Bussile saamise maa olnuks veelgi pikem, kuid ühe talu lastel on võimalik minna paralleelselt kulgevale teele. Koolitee on pikem üheksal lapsel ning ühel Lüllemäe põhikooli töötajal.

Eesti Keskkonnateenuste regioonijuht Jaan Viljas kinnitab, et tegu ei ole mitte ühe valla probleemiga. „Tänavu oli tõesti eriline talv ja meie autod ei pääse sihtkohtadesse üle Eesti. Otsuse, kas sõita või mitte, võtab vastu eelkõige autojuht, kuid koostöös logistikuga. Raske auto võib ehk isegi ühe korra läbi pääseda, aga mis sellest teest siis edasi saab?“ küsib ta.