Maailm

ÜLEJOOKSIK: Kim jong-un on valmis USAd tuumarelvaga ründama (17)

Aadu Hiietamm, 7. aprill 2017 04:00
ÜLIOHTLIK MÄNG: Hoolimata ülemaailmsest hukkamõistust jätkab Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un raketikatsetusi ja tuumarelva väljaarendamist. Agentuuri KCNA levitatud pidil jälgib ta raketikatsetust.Foto: AFP / Scanpix
Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un on valmis Ameerika Ühendriike ja tema liitlasi tuumarelvaga ründama, ütles telekanalile NBC Thae Yong-ho, kes veel mullu töötas Londonis Põhja-Korea saatkonnas suursaadiku asetäitjana, kuid vahetas siis poolt ja põgenes koos perekonnaga Lõuna-Koreasse. 

Thae Yong-ho põgenes koos perekonnaga Lõuna-Koreasse mullu augustis. Diplomaadi sõnul sundis teda niisugust otsust langetama rahulolematus Kim jong-uni režiimiga ja mure oma poja tuleviku pärast.

Samal teemal

Kim Jong-un upitati Põhja-Korea etteotsa pärast tema isa, 17 aastat võimul olnud Kim Jong-ili surma 2011. detsembris. Tema võimuloleku ajal on saanud Põhja-Korea peamisteks märksõnadeks raketi- ja aatomipommikatsetused. Nii tulistati näiteks üleeile idarannikuilt Sinpo lähistelt kesktegevuskaugusega rakett Jaapani merre. Tõsi, see katsetus ebaõnnestus, ja rakett lendas enne merre kukkumist vaid 60 kilomeetrit. Eelmisel aastal tegi Põhja-Korea üle 20 raketikatsetuse.

 Alates 2006. aastast on Põhja-Korea korraldanud viis tuumarelvakatsetust. Neist viimane toimus mullu 9. septembril. Juba viis aastat tagasi, 2012. aasta aprillis, kuulutas Põhja-Korea end tuumariigiks ehk riigiks, kel on tuumarelv. USA eksperdid hoiatasid eelmisel nädalal, et Põhja-Koreas tehakse ettevalmistusi uueks tuumarelvakatsetuseks.

Ekspertide sõnul on Põhja-Koreal praegu materjali kaheksa aatomipommi valmistamiseks ning praegu keskendub Kim Jong-uni režiim kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide ehitamisele. Ühtlasi tegeletakse tuumalaengute vähendamisega, et neid saaks paigutada rakettidele. 

USA peab Põhja-Koreast lähtuvat ohtu tõsiseks 

Thae Yong-ho sõnul soovib Kim Jong-un raketi- ja tuumaprogrammi arendamisega kindlustada võimu. Kim Jong-un nägi, mis juhtus Saddam Husseini ja Muamar Gaddafiga ning peab tuumarelvi omamoodi elukindlustuspoliisiks.

Thae Yong-ho on veendunud, et Kim Jong-un laseb ohu korral tuumaarsenali kohe käiku ning tema peatamiseks on vaid üks võimalus – võimult kõrvaldamine.

Ameerika Ühendriikides võetakse Kim Jong-uni režiimist lähtuvat ohtu äärmiselt tõsiselt. Sealsed eksperdid usuvad, et suure tõenäosusega saavutab Põhja-Korea veel enne president Donald Trumpi selle ametiaja lõppu võimekuse tabada raketiga USA mandriosa. Kim Jong-un on praalinud, et juba lähitulevikus katsetab Põhja-Korea kontinentidevahelist raketti, mis suudab lennata 9000 kilomeetrit. Niisuguse raketiga suudaks Põhja-Korea tabada näiteks Seattle´it, San Franciscot või Los Angelest.

Just seetõttu kuulutas Donald Trump mõni päev tagasi, et Ameerika Ühendriigid on valmis Põhja-Korea tuumaohu likvideerima. Kujunenud olukorras on Põhja-Korea ohjeldamine kahtlemata üks peateema Donald Trumpi kõnelustel Hiina presidendi Xi Jinpingiga Floridas

Washingtonis anti enne kõnelusi selgelt mõista, kui Hiina Kim Jong-unile päitseid pähe ei pane, siis kaalub USA Põhja-Korea tuumaobjektide ja relvatehaste ründamist.

Saksa mõjuka nädalalehe Die Zeit veebiväljanne avaldas pärast Donald Trumpi seisukohavõttu kirjutise "Kas ees seisab Korea sõda?" Selles kaheldakse Hiina võimekuses mõjutada Põhja-Korea režiimi, sest pärast Kim Jong-uni võimuletulekut puuduvad Hiina valitsusel otsekontaktid Põhja-Korea võimudega. Veelgi enam, Kim Jong-un lasi 2013. aasta lõpul hukata tädimees Jang Song-thaeki, keda oli peetud kaua aega riigi tähtsuselt teiseks meheks ja kellel olid head sidemed Hiina juhtkonnaga. 

Tuumarelvaga riigid maailmas 

Tuumarelvariikide klubi asutas USA, kes heitis 1945. aasta augustis aatomipommi Hiroshimale ja Nagasakile Jaapanis. Hukkus vähemalt 210 000 inimest. Rohkem ei ole tänaseni tuumarelvi sõjas kasutatud.

1970. aastal sõlmitud tuumarelva leviku tõkestamise leping lubab tuumarelvi omada ainult viiel riigil - Ameerika Ühendriikidel, Venemaal (lepingu allkirjastamisel NSV Liidul), Suurbritannial, Prantsusmaal ja Hiinal. Need viis riiki omavad ka vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus.

Lisaks suurele viisikule on tuumarelva edukalt katsetanud veel India ja Pakistan. Spetsialistid loevad tuumariikide hulka veel Iisraeli, kuigi sealsed juhid ei ole võimalikku tuumarelva reklaaminud. See kolmik ei ole ka ühinenud tuumarelva tõkestamise lepinguga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee