Seisukoht

Terrorirünnakust Peterburis ja ka mürkgaasist Süürias (6)

Kalev Stoicescu, kolumnist, 6. aprill 2017 16:14
Peterburi elanikud leinavad rünnakuohvreid, võimud tegelevad süüdlaste otsimisega. Foto: AFP/Scanpix
Terrorirünnak Venemaal ei ole erakordne uudis, kuigi kaks viimast aastat on olnud idanaabri jaoks võrdlemisi rahulikud. Teisalt, huvi asja vastu on Eestis seekord suurem, kuivõrd rünnak leidis aset meie vahetus läheduses ehk Neevalinnas.

Seni teame üht ainsat kindlat fakti – Peterburi metroos plahvatas esmaspäeval pomm, mis tappis ja vigastas üle 50 inimese. Peale selle, kahtlusalune olevat 1995. aastal sündinud Kõrgõzstani päritoluga Venemaa kodanik Akbaržon Džalilov, kelle tausta on uuritud ja pisut avalikustatud. Samas pole esitatud kuriteo võimalikku motiivi, eriti arvestades, et linnas viibis samal ajal president Vladimir Putin. Ajaline kokkulangevus ei pruugi olla juhuslik. Nii ehk teisiti, kogu narratiivi – mis ei saa olla valitsevale režiimile kahjulik – panevad paika Venemaa eriteenistused. Usu või ära usu!

Samal teemal

Tegemist võis olla mujalgi Euroopas ISIS-e nimel terroriakte korraldanute mõttekaaslasega, sest seekord pole tegemist traditsioonilise tšetšeeniversiooniga. See variant sobiks Kremli eriti hästi, et põhjendada Venemaa jätkuvat sõjalist tegevust Süürias, koondada Venemaa elanikkonda Putini režiimi ümber uue tärkava ohu vastu ning keerata kruvid veelgi enam kinni – st keelata n-ö julgeolekukaalutlustel massimeeleavaldused, mis viimasel ajal hakkasid Venemaa võimueliidile peavalu valmistama. Samas tuli kohe tagasilöök Süüriast, kus Bashar al-Assadi õhuvägi taaskord ründas barbaarselt tsiviilelanikkonda keemiarelvaga. USA presidendi Donald Trumpi Venemaale kaastunde ja abipakkumise avaldus täienes kiiresti Venemaa liitlase al-Assadi hukkamõistmisega. Välisminister Rex Tillersoni sõnul „on venelastel nüüd aeg väga põhjalikult mõelda toetuse jätkamise üle Assadi režiimile”.

Võimalik, et kahtlusalune Džalilov on seotud hoopis mingi Kesk-Aasia radikaliseerunud seltskonnaga, kuid selle kohta puuduvad igasugused viited. Igatahes, kuigi ta oli Venemaa kodanik, pidasid Vene võimud vajalikuks rõhutada selle juhtumi puhul Kõrgõzstani rolli, kusjuures selle riigi välisminister kohtus kiiremas korras kolleeg Sergei Lavroviga. Kõrgõzstan ja teised postsovjetlikud “-stanid” on Venemaale huvipakkuvad ning teisalt manipuleeritavad peamiselt just julgeoleku ja kaitse tagamise kaudu, sealhulgas võitluses terrorismiga. Niisiis on näha, et Venemaa võimud asusid üpris kiiresti Peterburi terrorirünnakut oma poliitilistes eesmärkides, siseriiklikult ja välispoliitiliselt, ära kasutama tublisti enne kuriteo narratiivi selgitamist.

Kuivõrd kahtlusalune Džalilov on rahvuselt kirgiis, peavad Venemaa sisejulgeoleku eest vastutavad struktuurid ennetama massilisi arveteklaarimisi ehk venelaste kallaletunge keskaasialastele, keda on Venemaal ¬– migranttöölistena –lausa viis miljonit. Taolised olukorrad võivad väga kergesti tekkida.

Lõpuks, tuleb välja, et Peterburi metroo turvalisusele on kulutatud alates 2013. aastast kaks miljardit rubla (33 miljonit eurot), kuid miski ei takistanud sel esmaspäeval metroorongi pommi toimetamist. Tõenäoliselt lendavad nii mõnedki kõrged pead Peterburi linnavalitsuses, eriti transpordisektoris. Peale selle, Putinil on võimalus teha jälle puhastustöid oma alma mater’is ehk FSB-s, mis on Venemaal peamine terrorismitõrje eest vastutaja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee