Nii võib isegi maksureformist võitev madalapalgaline peagi leida end olukorrast, kus kiirelt tõusev elukallidus sööb lisaraha sama kiirelt käest. Või veelgi hullem – kui selgub, et astmeliste ja pigem keerulistena plaanitud maksud osutuvad raskelt hallatavateks ja tulu jääb oodatust väiksemaks, jääb vaid üle oodata uute maksude väljamõtlemises vilunud valitsuse järjekordset mõttevälgatust. Mis eristab kodanikele vastuvõetavat maksusüsteemi aga maksupõrgust, on maksude läbipaistvus ja põhjendatus. Seni on valitsus viimasega pigem jänni jäänud – heaks näiteks on mootorsõidukite keskkonnalõivuks ristitud automaks, mis vanematele autodele suuri soodustusi ette nähes soodustab autopargi vananemist ja seega mitte kõige keskkonnasõbralikumaid valikuid. Kui eesmärk on tõesti parandada maksudega inimeste käitumist, oleks ehk veenvam, kui teatud maksutulusid kasutataks sihtotstarbeliselt.
Et riigieelarve lappimisega on tuli takus, võib aimata sellestki, et maksutõusujuttu ei katkesta isegi lähenevad valimised. Kui Keskerakond ja sotsid võivad valija ees head nägu tehes väita, et nad vaid täidavadki programmilisi lubadusi, siis oma sõnu korduvalt sööma pidanud IRLile on maksutõuse õigustama sunnitud rahandusministri portfelli hoidmine topeltõnnetus. Reitingulanguse põhjust tasub otsida muu hulgas petetud lootusest, et just IRList saab selle koalitsiooni tasakaalustav jõud – seni pole märgata.
9 KOMMENTAARI