GALERII | Trepijooks, mis võtab ka kõige kangematel hinge kinni (1)

Teletorni trepijooksu distantsiks oli 170 meetrit treppidel ehk 870 trepiastet ja juba enne trepijooksu algust võis teletorni ümber näha soojendusharjutusi tegevaid inimesi. Siseruumides oli õhkkond lõbus, mis võis olla ka päikselise kevadilma teene.

Jooks algas elava järjekorraga, kust iga vähese aja tagant uus jooksja treppidele lasti. Kuigi eelregistreerinud oli umbes 100 inimest, siis lõpuks oli neid kohal umbes 130, mis on on trepijooksu korraldaja Valdo Jahilo sõnul täiesti tavaline.

''Kõige rohkem on meil olnud siin 160 inimest, aga tavaliselt jääbki ta sinna 130 kanti,'' seletas ta.

Kohal on ka meditsiiniline personal, kes vajadusel jooksjaid aitavad ja turgutavad.

''Õnnetusi juhtunud pole, aga kui vahel on kellelgi madal veresuhkur või liiga kõrge vererõhk, siis on personal abiks. Vahel on tuldud tühja kõhuga jooksma, mis ei ole hea ja kõige rohkem on trepijooksul hädaks köhimine. Kuna trepijooks on hästi intensiivne, siis ükskõik, millises vormis inimene on, lõpus ei saa ikkagi köha pidama, sest hing on jooksmisest kinni,'' jutustas Jahilo.

Kuna trepijooks on osa rahvusvahelisest võistlusest Towerrunning Challenge, siis oli ka täna teletorni treppidel välismaalasi jooksmas.

''Kuigi maailma kõige kiiremaid siin kohal ei ole, on siiski inimesi Soomest, Saksamaalt, Portugalist ja Lätist, aga Eesti rekordi püstitanud Rauno Tiits on siin ja oli esimene, kes täna treppidele jooksma läks,'' rääkis Jahilo.

Ei kulunud kaua, kui esimesed startijad juba tagasi hakkasid jõudma. Kange trepijooks ei olnud naeratust kellelgi näolt pühkinud.

Trepijooksult naasnud sagedase maratonide jooksja Marika sõnul on trepijooks ikka raskem kui pikk maraton.

''See võib olla ka sellepärast, et ma ise olen pigem maratonide jooksja, meeldib pigem aeglasemalt võtta, kui niimoodi intensiivselt joosta,'' jutustas Marika.

''Ega ma selle jaoks väga teistmoodi ette ei valmista, valin lihtsalt alati lifti asemel trepi. Olen kõigil kuuel korral käinud siin jooksmas ja alguses oli küll väga raske, aga nüüd oskan juba paremini ja eks aeg on ka paremaks läinud,'' lisas Marika naeratades.