Eesti uudised
30. märts 2017 18:14

Prisked intressid hoiu-laenuühistutest? Viis nõuannet, millele mõelda enne raha paigutamist (2)

Ajal, mil kommertspankade intressimäärad hoiustele on jätkuvalt nullilähedased, on paljud hoiustajad hakanud oma raha paigutamiseks otsima alternatiivseid võimalusi.

Ühisrahastusplatvormide, sotsiaalpanganduse ning mitmesuguste võrkturundusskeemide kõrval on ühe investeerimisvõimalusena populaarsust kogunud ühistulise panganduse vorm – hoiu-laenuühistud.

Nagu nimigi viitab, on hoiu-laenuühistu põhitegevus pakkuda oma liikmetele hoiustamise ja laenamise võimalust.

Hoiu-laenuühistute populaarsuse tõusu näitab selgelt hoiuste mahu kasv. Kui aastal 2014 oli hoiu-laenuühistute hoiuste mahuks üle 10 miljoni euro, siis tänavu aasta alguseks oli see tõusnud üle 60 miljoni euro (vt joonist). Hoiu-laenuühistute hoiuste mahtude suurenemist on eelkõige soosinud väga madalad intressimäärad. Kui kommertspankade intressimäärad hoiustele jäävad vahemiku 0,01–1,8%, siis hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele hoiuseintressiks keskmiselt 3–6% ja isegi kuni 9%.

Riskid versus tulu

Tulu teenimine on alati seotud riskiga. Soov teenida kõrgemat tulu eeldab ka kõrgemat riskivalmidust. Järgnevalt viis olulisemat punkti, millele tasub mõelda enne hoiu-laenuühistutesse investeerimist.

1. Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole seadusega kaitstud

Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole kaitstud tagatisfondi hoiuste tagamise ja hüvitamise seadusega. See tähendab, et riik ei garanteeri hoiu-laenuühistu maksejõuetuse korral säästude säilimist 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta, nagu seda tehakse Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes. Seega tuleks enne hoiustamist süvitsi uurida hoiu-laenuühistu tausta. Riikliku garantii puudumise tõttu peab liituja olema kindel, et ühistu juhtkond ja selle kaudu rahastatavad projektid on usaldusväärsed.

2. Netointressi suurus hoiuperioodi lõppedes

Tulenevalt tulumaksuseadusest on hoiu-laenuühistus peetavate eraisikute hoiuste intress maksustatud tulumaksuga. Seega, kui väljareklaamitud intress on 4%, siis hoiuperioodi lõppedes peab ühistu intressidelt kinni tulumaksu (20%) ja reaalselt kättesaadav kasvik on selle võrra väiksem.

3. Lisakulud liikmeks astumisel

Hoiu-laenuühistu pakub hoiustamise võimalust ainult oma ühistu liikmetele ning liikmeks saamiseks peab tasuma sisseastumis- ja osamaksu. Sisseastumismaks on seaduse järgi minimaalselt 6 eurot, osamaks 30 eurot. Täpne maksude suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest.

4. Hoiuse katkestamise võimalused

Ennetähtaegse hoiuse katkestamise korral ei saa enamikest hoiu-laenuühistutest raha kohe kätte, pärast avalduse esitamist võib tagasimaksuni kuluda kuni 30 päeva. Osade hoiu-laenuühistute hoiuste tingimustes on kirjas, et ühistul ei ole üldse kohustust liikme ennetähtaegse lõpetamise ettepanekuga nõustuda ja raha enne perioodi lõppu tagastada.

5. Investeeringute hajutatus

Investeerimisotsuste tegemisel on mõistlik järgida riskide hajutamise põhimõtet, seda ka hoiuste puhul. Riskide hajutamine tähendab raha paigutamist erineva riskitasemega vahenditesse ehk teisisõnu ei tohiks hoida kõiki mune ühes korvis.

Investeerimiseks on mitmesuguseid viise, raha paigutamine hoiu-laenuühistusse on vaid üks nendest. Enne igat investeerimisotsust tasub teha piisavalt eeltööd ja tutvuda põhjalikult lepingu tingimustega. Kõrge intress ei peaks olema ainus alus investeerimisotsuse tegemisel. Enne raha paigutamist tuleks enda jaoks kõik võimalikud riskid selgeks teha.