Vladimir Putin kingib Serbiale sõjalennukeid, tanke ja soomukeid (38)

Serbia soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Vastav avaldus esitati juba 22. detsembril 2009 ja 2012. aastal tunnistas Euroopa Liit Serbia ametlikult kandidaatriigiks. Liitumiskõnelused algasid 21. jaanuaril 2014.

Eelnevalt tuli Serbial normaliseerida suhted Kosovoga. Serbia loodab saada Euroopa Liidu liikmeks 2020. aastal. Endistest Jugoslaavia vabariikidest liitus Euroopa Liiduga esimesena Sloveenia 2004. aastal ja teisena Horvaatia 2013. aastal.

Arvestades, et Euroopa Liit peab nüüd kaks aastat keskenduma hoopis Suurbritannia lahkumiskõnelustele, siis on väheusutav, et Serbia 2020. aastal uueks liikmeks võetakse. Euroopa Liidul pole lihtsalt suutelisust pidada ühel ja samal ajal Suurbritannia lahkumiskõnelustega tulemuslikke liitumiskõnelusi Serbiaga.

Ligemale kolm aastat Serbia valitsust juhtiv Aleksandar Vučić (47) on konservatiivse ilmavaatega Progressiivse Partei (SNS) esimees. Viimastel parlamendivalimistel mullu aprillis kogus SNS 48,25% valijate häältest. See tulemus andis 250kohalises parlamendis absoluutse enamuse – 131 saadikukohta.

Aleksandar Vučić on peaministrina mitu korda rõhutanud, et Serbia strateegiline tee on tee Euroopa Liitu ning kui Serbiat Euroopa Liitu ei võeta, siis läheb see riik Euroopale lihtsalt kaduma. Olgu lisatud, et oma poliitikutee algul oli Vučić Euroopa Liidu vastane, kuid hiljem muutis oma vaateid kardinaalselt.

Berliinis lausuti tühje sõnu

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel võttis Aleksandar Vučići vastu 14. märtsil Berliinis. Merkel kiitis, et Serbia on olnud reformide elluviimisel edukas ja ka liitumiskõnelused kulgevad hästi, sest veebruaris avati kaks uut peatükki.

Tegelikult on need kõnelused aga väga algjärgus, sest 35 peatükist on avatud kõiges kaheksa ja suletud kõigest kaks.

Serbia liitumiskõneluste venimist soovib oma huvides ära kasutada Venemaa president Vladimir Putin, kelle jutul Moskvas käis Aleksandar Vučić 27. märtsil. Serblastel on NATO puhul siiani okas hinges, sest 24. märtsil 1999 alustas NATO Serbias õhurünnakuid, et ära hoida Kosovo hävitamist.

78 päevaga tulistati Serbia pihta 50 000 raketti, meenutas peaminister Aleksandar Vučić möödunud reedel Belgradis korraldatud leinatseremoonial.

Peaministri sõnul hukkus Serbias ligi tuhat sõjaväelast ja politseinikku ning üle kahe tuhande tsiviilisiku, majanduskahjuks hinnati 30–100 miljardit dollarit. Vučić rõhutas, et Serbiast ei saa kunagi NATO liiget ja riik soovib säilitada neutraliteedi.

Putin avas kingikoti

Serbia NATO-vastasus on kahtlemata meele järele Venemaa presidendile, nagu ka Serbia sõbralik suhtumine Venemaasse. Nii on Vučić alati kinnitanud, et Serbia ei ühine Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega.

Taolise suhtumise eest otsustas Putin nüüd Serbiat premeerida. Pärast tema kohtumist Vučićiga anti avalikkusele teada, et Venemaa kingib Serbiale kuus hävitajat MiG-29, 30 tanki T-72 ja 30 soomukit BRDM-2.

Vučići sõnul peaks lennukid Serbiale üle antama veel enne aprilli lõppu. Päris ilma rahata Serbia kingitusi siiski ei saa, sest need vajavad moderniseerimist ning ainuüksi lennukitele kulub ekspertide hinnangul umbes 20 miljonit eurot.

Samas on nende kuue MiGi turuväärtus meedia andmetel ligi 100 miljonit eurot. Seega on Serbia võit ligemale 80 miljonit eurot.

Sõjatehnika kinkimisega loodab Putin Serbias tugevamalt kanda kinnitada ning tekitada Euroopa Liidus ja NATOs Serbia vastu umbusaldust.