Maailm

Brexit saab täna peaministrilt stardipaugu, Suurbritannia ühtsus on ohus (11)

Tiina Tamman, London, 29. märts 2017, 04:00
Theresa MayFoto: Reuters / Scanpix
Täna saab alguse Suurbritannia tegelik Euroopa Liidust lahkumine. Peaminister Theresa May saadab Euroopa Ülemkogu esimehele Donald Tuskile lahkumissoovi sisaldava kirja, mida nõuab Lissaboni leppe 50. paragrahv.

Donald Tusk peab kirjale vastama 48 tunni jooksul. Lahkumisläbirääkimiste alustamisega läheb veel aega, sest Euroopa Liit koostab kõigepealt alusdokumendi, mis läheb pealäbirääkija Michel Barnier’le.

Selleks korraldatakse 29. aprillil tippkohtumine, mis toimub Prantsusmaa presidendivalimiste kahe vooru vahel. Ja nii ongi vaatlejad järeldanud, et tegelikult algavad läbirääkimised alles juunis.

Vastupidiselt Suurbritannia soovile rääkida kõigepealt selgeks tulevik, eriti see, mis puudutab kaubanduslepet, soovib Brüssel arutada nn lahutustingimusi.

Nende alla käib näiteks paljukõneldud lahkumistrahv, mida viimane ei nimeta küll trahviks, ent ometi rõhutakse Londoni võetud rahvusvahelistele kohustustele, millega kaasnevad finantskulutused.

Samal teemal

Räägitakse summast, mis jääb 40 ja 60 miljardi euro vahele. Ega London plaanigi oma kohustusi unarusse jätta, ent on poliitikuid, kelle meelest ei võlgne ta Brüsselile pennigi.

Briti lehtede pearõhk on ikka majandusküsimustel. Majandusel on läinud 23. juuni rahvahääletusest saati paremini kui eeldati. Kas see olukord aga jätkub? Ja mis saab siis, kui läbirääkimistel ei saavutata head tulemust?

Palju on arutatud May lause üle, et läbirääkimiste lõhkiminek ongi parem kui kehv tulemus. Ent ülekaalukalt näib võitvat arvamus, et kui Brüsselis jääb soovitud lepe saavutamata, läheb kaubandus Maailma Kaubandusorganisatsiooni tingimuste alusel riigile liiga kalliks maksma.

Välismaalastega seotud hea näide on tervishoid. Mullu lahkus Inglismaalt 2700 Euroopa Liidu maadest pärit meditsiiniõde, uusi tuleb aga vähe juurde ja nii ongi praegu 24 000 vakantset õekohta.

Kuidas neid siis täita? Samas muretsevad tuhanded teistes ametites töötavad välismaalased, küllap nende seas ka eestlased, kas ja millistel tingimustel nad saavad riiki edasi jääda. Michel Barnier on öelnud, et see ongi üks esimesi jututeemasid.

Õnnetuseks on praegu Põhja-Iirimaal võimuvaakum. Pole näha, et valimistel võitnud parteid kokkuleppele jõuaksid. Samuti on Londonil kohustus korraldada piirkonnas rahvahääletus, kui peaks tekkima surve Põhja-Iirimaa ja Iirimaa ühendamiseks.

Šotimaa niikuinii juba käärib ja asjaolu, et sealne esiminister Nicola Sturgeon ja peaminister May pole sugugi sõbralikes suhetes, ei tule riigi ühtsusele kasuks.

May käis üleeile Šotimaal, ent ta ei soostu Sturgeoni soovitud uue iseseisvusreferendumi teemal vestlema, ja see on viinud nende suhted madalseisu.

Sturgeoni Šoti Iseseisvuspartei (SNP) soovib piirkonnale iseseisvust, sest enamik sealseid valijaid, nii nagu Põhja-Iirimaalgi, hääletas mullu 23. juunil Euroopa Liitu jäämise poolt.

Theresa MayFoto: Reuters / Scanpix

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee